Ciecere vald
Ciecere vald (läti keeles Cieceres pagasts) on vald Lätis Salduse piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Brocēni ja Salduse linnaga ning Gaiķi, Remte, Blīdene, Zvārde, Salduse ja Novadnieki vallaga.
| Ciecere vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Cieceres pagasts | |
|
| |
| Pindala: 88,2 km² | |
Elanikke: 887 (1.01.2023)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 10,1 in/km² | |
 |
.jpg)
Valla pindala on 88 km². 2011. aasta seisuga elas seal 950 inimest. Aastal 2011 elas vallas 872 lätlast, 21 venelast, 17 valgevenelast, 1 ukrainlane, 1 poolakas ja 26 leedulast.[2]
Valla aladel asusid Lemzere mõisa (Gut Lemzern), Mazciecere mõisa (Gut Klein-Zezern) ja Lielciecere mõisa (Gut Groß-Zezern) maad. Nende baasil moodustati kaks valda. 1927. aastal oli Brocēni valla pindala 44,79 km², Ciecere valla pindala aga 65,23 km². Aastal 1930 need liideti, ühinenud vald hakkas algselt kandma nime Brocēni vald, juba järgmisel aastal nimetati see aga ümber Ciecere vallaks. Aastal 1935 oli Ciecere valla pindala 120 km² ja seal oli 2020 elanikku.[3]
Aastal 1945 moodustati vallas Brocēni, Ciecere ja Ezeri külanõukogu, aga aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1950 sai Brocēni töölisasula staatuse ja sellega osa Brocēni külanõukogust kui Brocēni maapiirkond. Aastal 1956 liideti sellega likvideeritav Ciecere külanõukogu.[4] Aastal 1992 sai Brocēnist linn. Aastal 1999 liideti osa Brocēni maapiirkonnast Salduse linnaga. 2001. aastast kuulub valla ala Brocēni piirkonda. Aastal 2010 moodustati Brocēni maapiirkonnast Ciecere vald. 2021. aastast kuulub vald Salduse piirkonda.
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Ciecere linnamägi.[5]
Suurim jõgi on Ciecere jõgi, teine suurem jõgi on selle lisajõgi Vēršāda. Suuremad järved on Ciecere järv, Brocēni järv (43,6 ha) ja Baltezers (35 ha).
Looduskaitse all on Asarīši pärn, Graviņase Kõveraoksane tamm, Graviņase Kõveratüvene tamm, Graviņase Ilus tamm, Paurēni Rebasetamm, Paurēni Kõveratüvene tamm, Paurēni Piiritamm, Paurēni Tiigikalda tamm, Līdumi haab, Čunkase künnapuu, Revolutsionääride tamm, Ciecere veski Kaldatamm, Braki Jäme tamm, Braki Kõveratüvene tamm, Braki Kraaviotsa tamm, Braki Majatamm, Braki poolmurdunud tamm, Grīvase tamm ja Graudupji kolmeoksane tamm, lisaks kasvab vallas veel kakskümmend nimetut põlispuud. Valda jääb Ciecere saare hoiuala pindalaga 15 hektarit.[6]
Vallas on viis küla. Kaks küla on staatusega vidējciems: Emburga 252 elanikuga aastal 2021 ja Oškalni 357 elanikuga aastal 2021. Üks küla on staatusega skrajciems: Kalnsētas 26 elanikuga aastal 2021. Kaks küla on staatusega mazciems: Brocenmuiža ligikaudu 20 elanikuga aastal 2006 ja Lielciecere 65 elanikuga aastal 2021. Ülejäänud elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[7]
Viited muuda
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid muuda
Ciecere vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis