Remte vald (läti keeles Remtes pagasts) on vald Lätis Salduse piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Blīdene, Ciecere ja Gaiķi vallaga ning Tukumsi piirkonna Zante, Jaunpilsi ja Viesatase vallaga.

Remte vald

läti Remtes pagasts

Pindala: 156,1 km²
Elanikke: 595 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 3,8 in/km²
Keskus: Remte
Remte järv

Valla pindala on 156 km². 2011. aasta seisuga elas seal 733 inimest. Aastal 2011 elas vallas 683 lätlast, 12 venelast, 9 valgevenelast, 6 ukrainlast, 3 poolakat ja 17 leedulast.[2] Valla keskuseks on Remte küla. Vallavanem on Krišjānis Valters.[3]

Valla aladel asusid Kaulice mõisa (Gut Kaulitzen), Remte mõisa (Gut Remten), Smukase mõisa (Gut Schmucken) ja Vikstraute mõisa (Gut Wixtrauten) maad. Aastal 1935 oli valla pindala 128,6 km² ja seal oli 1643 elanikku.[4]

Aastal 1945 moodustati vallas Smukase ja Remte külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Remte külanõukoguga Smukase külanõukogu.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Aastatel 2001–2021 kuulus vald Brocēni piirkonda.

Valda jääb Remte järv pindalaga 75,5 hektarit.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Valteri muinaskalmed ja Remte mõisa hoonetekompleks, sealhulgas tallid, mõisaomanike suguvõsa matmisplats, park, häärber, terrassipiirded ja reljeefid.[6]

Looduskaitse all on Ābulase vaher, Kaziņi tamm, Birznieki tamm, Remte Armastuse tammed, Remte pargi lehis ja Šmīdrēni hiidmänd, lisaks veel neli nimetut põlispuud. Valda jääb Dulbji silma soo hoiuala pindalaga 6 hektarit.[7]

Vallas on neli küla. Valla keskuses Remtes (vidējciems) oli 2015. aastal 343 elanikku. Üks küla on staatusega skrajciems: Stūrīši 6 elanikuga aastal 2015. Muud külad on staatusega mazciems: Kaulaci ligikaudu 37 elanikuga aastal 2006 ja Smukas ligikaudu 10 elanikuga aastal 2005. Ülejäänud elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]

Viited muuda

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
  2. Ethnic composition of Latvia 2011
  3. Brocēnu novads, vaadatud 6.06 2021
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  8. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid muuda