Charles Dunan

Charles Stanislas Dunan (22. november 1849 Nantes – 1931 Prantsusmaa) oli prantsuse filosoof.

Ta töötas oma isa vürtspoes, sõjaväeteenistuse ajal hakkas õppima filosoofiat. Pärast sõjaväeteenistust õppis Pariisi Ülikoolis. Ta tegi õpetajaeksami, kirjutas ladina keeles väitekirjad Zenoni neljast arutlusest ning ruumi ja aja mõistest ja sai sealt doktorikraadi. Õpetas Collège Stanislas's ja Collège Rollinis.

Dunan oli mõjutatud Immanuel Kantist ja Georg Wilhelm Friedrich Hegeli kriitikast Kantile, kuid mitte Hegeli dialektikast. Dunan väitis, et filosoofia on paratamatult idealistlik, sest mõelda saab ainult ideede abil. Ta uskus, et asjad ja ideed on lõppkokkuvõttes lahutamatud. Pole tarvis ideed ja asja lahutada, tekitades pseudoprobleeme, mille lahendamiseks püütakse nende mõisteid kokku panna, vaid tulla tagasi Platoni ja Aristotelese juurde, kelle mõisted rõhutavad mõtlemise ja asjade seost. Ta lükkas tagasi positivismi, leides, et see tahab oma piiratud tegelikkusenõudega köndistada inimese hinge. Teda huvitasid peamiselt epistemoloogia ja filosoofia ajalugu. Ta püüdis näidata, kuidas filosoofia ajaloo kriitiline mõistmine viib loomulikul moel järgmiste sammudeni selle edenemises.

Publikatsioone

• Les Arguments de Zénon d'Élée contre le mouvement; Paris: F. Alcan 1884. Veebis
• Essais sur les formes a priori de la sensibilité, Paris: F. Alcan 1884. Veebis
• Le problème de la vie. – Revue Philosophique de la France et de l'Étranger, 1892, 33, lk 1–35.
• Théorie psychologique de l'espace, Paris: F. Alcan 1895. Veebis
  • D. Nys. Revue philosophique de Louvain, 1896, 11, lk 330–333. Veebis
• Essais de philosophie générale, cours de philosophie, Paris: Dellegrave 1898; 3. trükk 1902. [https://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k255794r

Veebis]

• Les deux idéalismes, Paris: F. Alcan 1910.

Kirjandus

• Leslie Armour. Dunan, Charles. – Stuart Brown, Diane Collinson, Robert Wilkinson (toim). Biographical Dictionary of Twentieth-Century Philosophers, Routledge 2012, lk 205.