Siklased

"Sikk" suunab siia. Looma kohta vaata artiklit Sokk (loom). Perekonnanime kohta vaata artiklit Sikk (perekonnanimi).

Siklased (Cerambycidae) on putukate sugukond mardikaliste seltsist. Üldnimetusena nimetatakse selle sugukonna esindajat sikuks.

Siklased
Muskussikk
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Lülijalgsed Arthropoda
Klass	Putukad Insecta
Selts	Mardikalised Coleoptera
Sugukond	Siklased Cerambycidae

Siklased torkavad silma eredate värvidega (kuid on ka tumedavärvilisi liike) ning pikkade tundlatega, mis on sageli kehast tunduvalt pikemad. Võrreldes jooksiklastega on siklased kohmakamad, kuna nende jalad on suuremad. Valmikud toituvad õietolmust, puumahlast või ei toitu üldse. Siklaste vastsed on sageli seotud seentega. Seeneniidistik tungib puidu sisemusse ning lagundab seda. Siklaste vastseid nimetatakse tõukudeks. Nad on valkja või kollaka kehaga, lapikud või silindrilised, hästi arenenud eesrindmikuga, millesse pea on osaliselt sissetõmmatud. Vastsete jalad on nõrgalt arenenud – nad roomavad kesk- ja tagarindmiku mõhnade abil. Nende vastsed arenevad surnud või elavate puude puidus ja koore all. Mõnede siklasevastsete seedemahlas leidub fermenti tsellulaasi, millega nad suudavad muuta puidu ühe püsivaima koostisosa tselluloosi suhkruteks. Loomariigis on tsellulaasi esinemine väga haruldane. Energiavaese toidu tõttu on paljude siklaste areng aeglane. On teada juhtumeid, kus nende vastsed arenesid kuivas puidus kuni 45 aastat.

Talvituvad enamasti tõugud. Vastsete arenemine vältab sageli mitu aastat.

Eestis on puitu kahjustavaid siklasi leitud umbes 103 liiki. Neist suurima kehapikkusega (kuni 4,5 sentimeetrit) on üliharuldane nahksikk. Vanu puitehitisi, eriti mereäärsetel aladel, kahjustab majasikk. Õiesikkude valmikud on niidutaimede õitel tavalised. Metsakahjurid on haavasikk, kuusesikk jt. Väga pikkade tundlatega on harilik käätsusikk. Kui mõni suurem siklane ettevaatlikult näppude vahele võtta, siis hakkab ta kohe rindmiku tagatiibade vastu hõõruma ja tekitab omapärast kääksuvat häält. Seetõttu ongi ta nimeks saanud käätsusikk.

Juuresikk (Lamia textor)

Eesti siklased

• Prionus coriarius (Linnaeus, 1758) – nahksikk
• Tragosoma depsarium (Linnaeus, 1767) – tundrasikk
• Spondylis buprestoides (Linnaeus, 1758) – tüvesikk
• Nothorhina punctata (Fabricius, 1798)
• Arhopalus rusticus (Linnaeus, 1758) – harilik kännusikk
• Arhopalus tristis (Fabricius, 1787) – tume-kännusikk
• Asemum striatum (Linnaeus, 1758) – sooniksikk
• Tetropium castaneum (Linnaeus, 1758) – läikiv-kuusesikk
• Tetropium fuscum (Fabricius, 1787) – tuhm-kuusesikk
• Rhagium bifasciatum Fabricius, 1775
• Rhagium mordax (Degeer, 1775) – lehtpuu-kooresikk
• Rhagium inquisitor (Linnaeus, 1758) – okaspuu-kooresikk
• Rhamnusium bicolor (Schranck, 1781) – pargisikk
• Oxymirus cursor (Linnaeus, 1758) – uitsikk
• Stenocorus meridianus (Linnaeus, 1758) – atleetsikk
• Pachyta quadrimaculata (Linnaeus, 1758) – tuisusikk
• Pachyta lamed (Linnaeus, 1758)
• Brachyta interrogationis (Linnaeus, 1758) – viiulsikk
• Evodinus borealis (Gyllenhal, 1827)
• Gaurotes virginea (Linnaeus, 1758) – sini-õiesikk
• Acmaeops septentrionis (Thomson, 1866) – alpi-jässaksikk
• Acmaeops marginata (Fabricius, 1781) – ääris-jässaksikk
• Acmaeops pratensis (Laicharting, 1784) – triip-jässaksikk
• Acmaeops collaris (Linnaeus, 1758) – kaelussikk
• Cortodera femorata (Fabricius, 1787) – põlviksikk
• Grammoptera ruficornis (Fabricius, 1781) – udesikk
• Grammoptera erythropus ssp* ingrica Baeckmann, 1902
• Alosterna tabacicolor (Degeer, 1775) – vahtrasikk
• Anoplodera sexguttata (Fabricius, 1775) – kirju-õiesikk
• Anoplodera livida (Fabricius, 1777) – väike-õiesikk
• Anoplodera maculicornis (Degeer, 1775) – kirisarv-õiesikk
• Anoplodera rubra (Linnaeus, 1758) – suur-õiesikk
• Anoplodera variicornis (Dalman, 1817)
• Anoplodera sanguinolenta (Linnaeus, 1761) – verev-õiesikk
• Anoplodera reyi (Heyden, 1889) – taiga-õiesikk
• Anoplodera virens (Linnaeus, 1758) – rohekas õiesikk
• Judolia sexmaculata (Linnaeus, 1758) – laiksikk
• Leptura pubescens Fabricius, 1787 – ehmes-kiitsaksikk
• Leptura nigripes Degeer, 1775 – ruuge kiitsaksikk
• Leptura thoracica Creutzer, 1799
• Leptura quadrifasciata Linnaeus, 1758 – harilik-kiitsaksikk
• Leptura mimica Bates, 1884 – kaarvööt-kiitsaksikk
• Leptura aethiops Poda, 1761 – must-kiitsaksikk
• Leptura maculata Poda, 1761 – lõuna-kiitsaksikk
• Leptura melanura Linnaeus, 1758 – väike-kiitsaksikk
• Leptura bifasciata Müller, 1776
• Leptura nigra Linnaeus, 1758 – punakõht-kiitsaksikk
• Strangalia attenuata (Linnaeus, 1758) – ahas-kiitsaksikk
• Necydalis major Linnaeus, 1758 – vaablassikk
• Obrium cantharinum (Linnaeus, 1767)
• Obrium brunneum (Fabricius, 1792)
• Molorchus minor (Linnaeus, 1758) – sääsksikk
• Molorchus umbellatarum (Schreber, 1759)
• Aromia moschata (Linnaeus, 1758) – muskussikk
• Hylotrupes bajulus (Linnaeus, 1758) – majasikk
• Semanotus undatus (Linnaeus, 1758) – kuuse-kirisikk
• Callidium coriaceum Paykull, 1800 – pronksjas lapiksikk
• Callidium violaceum (Linnaeus, 1758) – sinisikk
• Callidium aeneum (Degeer, 1775) – rohekas lapiksikk
• Phymatodes testaceus (Linnaeus, 1758) – tammesikk
• Poecilium alni (Linnaeus, 1767)
• Xylotrechus rusticus (Linnaeus, 1758) – haava-kirisikk
• Xylotrechus arvicola (Olivier, 1795)
• Clytus arietis (Linnaeus, 1758) – tamme-kirisikk
• Cyrtoclytus capra (Germar, 1824)
• Plagionotus detritus (Linnaeus, 1758)
• Chlorophorus herbstii (Brahm, 1790)
• Anaglyptus mysticus (Linnaeus, 1758) – saatürsikk
• Lamia textor (Linnaeus, 1758) – juuresikk
• Monochamus urussovii (Fischer v* Waldheim, 1806) – suur-puidusikk
• Monochamus sutor (Linnaeus, 1758) – kuuse-puidusikk
• Monochamus galloprovincialis (Olivier, 1795) – männi-puidusikk
• Anaesthetis testacea (Fabricius, 1781)
• Pogonocherus hispidulus (Piller & Mitterpacher, 1781) – marmor-oksasikk
• Pogonocherus hispidus (Linnaeus, 1758) – hark-oksasikk
• Pogonocherus fasciculatus (Degeer, 1775) – harilik oksasikk
• Pogonocherus decoratus Fairmaire, 1855 – hall-oksasikk
• Oplosia fennica (Paykull, 1800) – soomesikk
• Acanthoderes clavipes (Schrank, 1781) – pugalsikk
• Leiopus nebulosus (Linnaeus, 1758) – hall-varjusikk
• Leiopus punctulatus (Paykull, 1800) – must-varjusikk
• Acanthocinus aedilis (Linnaeus, 1758) – harilik käätsusikk
• Acanthocinus griseus (Fabricius, 1792) – väike-käätsusikk
• Exocentrus lusitanus (Linnaeus, 1767) – kidasikk
• Agapanthia villosoviridescens (Degeer, 1775) – ohakasikk
• Saperda carcharias (Linnaeus, 1758) – suur-haavasikk
• Saperda similis Laicharting, 1784
• Saperda populnea (Linnaeus, 1758) – väike-haavasikk
• Saperda scalaris (Linnaeus, 1758) – kirju-haavasikk
• Saperda perforata (Pallas, 1773) – täpik-haavasikk
• Menesia bipunctata (Zoubkoff, 1829)
• Oberea pupillata (Gyllenhal, 1817)
• Oberea oculata (Linnaeus, 1758) – silmiksikk
• Stenostola ferrea (Schrank, 1776)
• Phytoecia nigricornis (Fabricius, 1781)
• Phytoecia cylindrica (Linnaeus, 1758)
• Tetrops praeusta (Linnaeus, 1758)

Galerii

• 
  Megacyllene robiniae
• 
  Tetraopes tetrophthalmus
• 
  Parandra brunnea
• 
  Muskussikk (Aromia moschata)
• 
  Tylosis maculatus
• 
  Vastne
• 
  Lehtpuu-kooresikk (Rhagium mordax)