Cecily McMillan

Cecily McMillan (sündinud 1989) on USA kodanikuaktivist. Ta on liikumise Hõivake Wall Street aktivist, kellele mõisteti vanglakaristus New Yorgi politseiniku Grantley Bovelli kehalise väärkohtlemise eest.[1]

Cecily McMillan

Taust

muuda

McMillan kasvas üles Texase osariigis. Ta Mehhiko immigrandist ema ja Iiri juurtega isa lahutasid varakult. Mõlemal vanemal oli raskusi stabiilse töö leidmisel ja tuli ette perioode, mil sõltuti sotsiaalabist. McMillan on oma päritolu kohta öelnud: "Ma olen pärit treileriparkidest, enamusel mu sõpradest on juba kolm või neli last ja nad peavad elus püsimiseks tegelema kaheldava väärtusega asjadega".[2] Suved veetis McMillan oma Georgia osariigis Atlantas elavate vanavanemate juures, kes olid seotud kodanikuõiguste liikumisega.[3] Vanavanemad inspireerisid ka McMillanit ebaõigluse vastu võitlema. Ta on aktivismi kohta öelnud: "minu jaoks pole see niivõrd poliitiline kui isiklik. See on misiganes, mida ma saan teha, et elu oleks parem".[3]

McMillanil on bakalaureuse kraad Wisconsini osariigis asuvast Lawrence Universityst. Ta on magistrantuuris New Yorgi New Schoolis. Oma magistritöö kavatseb ta kirjutada 1940ndatel kodanikuõiguste eest võidelnud Bayard Rustinist.[3]

Ta on Ameerika sotsialistide ühingu Democratic Socialists of America liige[4] ja peab end anarhosündikalistiks.[3]

Tulevikus tahab McMillan kolida Atlantasse ja seal ühiskonna parandamisega edasi tegelda.[3][5]

Kohtukaasus ja vangistus

muuda

Süüdimõistmiseni viinud intsident leidis aset 2012. aasta märtsis, mil protestijad üritasid Zuccotti parki taashõivata. McMillan vahistati, sest ta lõi rüseluse käigus politseinikku küünarnukiga näkku. Löögi tõttu tõmbus politseiniku silma ümbrus siniseks. Kaitse sõnul lõi McMillan politseinikku, sest mees ahistas teda seksuaalselt. 2014. aasta kevadel toimunud kohtuistungil näidati pilte verevalumitest McMillani rindkerel. McMillani sõnul tekitas sinikad politseinik Bovell, kes haaras naise selja tagant kinni tema paremast rinnast.[6] Kaitse sõnul lõi McMillan erariideid kandnud politseinikku, reageerides ootamatule ja ebameeldivale puudutusele. Süüdistajate kohaselt ei tekitanud Bovell McMillani vigastusi. Süüdistajad märkisid ka, et McMillan ei olnud teatanud vahistamise õhtul haiglas viibides väidetavast seksuaalsest ahistamisest. Seksuaalse ahistamise süüdistust nimetati väljamõeldiseks.[7]

5. mail 2014 mõisteti McMillan süüdi politseiniku kehalises väärkohtlemises ja võeti kohtusaalis vahi alla. The Guardiani andmeil kirjutas kaheteistkümnest istungil osalenud vandekohtunikust üheksa kohtunikule kirja, milles nad avaldasid arvamust, et McMillanile ei tohiks mõista vanglakaristust.[8]

McMillanit ähvardas süüdi mõistmisel kuni seitsme aasta pikkune vangistus. Tema toetajatele tundus see ebaõiglaselt karmi karistusena ja 2014. aasta kevadel oli McMillani juhtum aktivistide jaoks näiteks politseinike vägivaldsusest ja kohtusüsteemi ebaausast toimimisest. McMillani toetajate arvates oleks kohtuprotsess pidanud toimuma hoopis Bovelli üle.[6] Internetis levisid üleskutsed #FreeCecily ja #Justice4Cecily. McMillani vabastamist nõudnud petitsiooniga liitus üle 180 000 inimese.[9]

9. mail 2014 külastasid Venemaa president Vladimir Putini suhtes kriitiliste etteastete eest vangistuses viibinud punkansambli Pussy Riot liikmed Nadežda Tolokonnikova ja Marija Aljohhina Rikers Islandi vanglas kinni peetud McMillanit ja avaldasid talle toetust.[10]

19. mail 2014 mõisteti McMillanile 90-päevane vanglakaristus. 2. juulil 2014, mil süüdimõistvast otsusest ja vangistuse algusest möödus 58 päeva, vabastati McMillan ennetähtaegselt hea käitumise eest.[11] Pärast vabanemist algas viis aastat kestev katseaeg.

Pärast vabanemist

muuda

Vanglast vabanedes lubas McMillan vangide õiguste eest võidelda ja avalikkust vangide olukorrast teavitada.[11]

23. juulil 2014 ilmus ajalehe The New York Times arvamusküljel McMillani artikkel, milles ta kirjeldas oma vanglakogemust. McMillan kritiseeris vangivalvurite käitumist ja arstiabiga seotud teemasid. Ta kirjutas, et oli pidanud kolm nädalat ootama, enne kui talle võimaldati igapäevaselt vajaliku retseptiravimi võtmist. Samuti kirjeldas McMillan seda, kuidas suri Judithi nimeline naine, keda ta vanglas kohtas. Kuigi Judith oksendas verd, ei pidanud valvurid tema juhtumit hoolimata kaasvangide korduvatest abipalvetest esialgu piisavalt tõsiseks, et teda haiglasse toimetada. McMillan esitas artikli lõpus üleskutse, et inimese vanglasse võtmisel tuleks ta nii füüsiliselt kui ka psühholoogiliselt läbi vaadata. Iga vang peaks saama vajaliku ravi ja ravimid. Igale vangile peaks arsti juurde pääs olema tagatud 24 tunni jooksul, samuti peaks olema tagatud esmaabi. Lisaks peaks vangidel olema võimalik esitada valvurite kohta käivaid kaebusi, kartmata sealjuures valvurite kättemaksu.[12]

Kokku vahistati üle 2600 Hõivake Wall Streeti meeleavaldustega seotud inimese, kuid McMillani kriminaalkaristus oli neile määratud karistustest kõige rangem. McMillan plaanib süüdimõistva otsuse edasi kaevata.[5]

Viited

muuda

Välislingid

muuda