Carl Friedrich Keil
Carl Friedrich Keil (õieti Johann Friedrich Karl Keil; 26. veebruar 1807 Lauterbach Oelsnitzi lähedal Vogtland – 5. mai 1888 Rödlitz, Saksi kuningriik) oli saksa teoloog.
Ta õppis keisrinna Aleksandra Fjodorovna stipendiaadina Tartu ülikooli usuteaduskonnas 1827–1830. Ning seejärel 1830–1833 Berliini Ülikooli usuteaduskonnas, kus ta kaitses kaitstes teoloogia litsentsiaadi ja filosoofiadoktori kraadi.
Ta töötas Tartu ülikooli usuteaduskonnas eradotsendina 1833–1838, erakorralise professorina ja teoloogiadoktorina 1838, korralise professorina 1838–1858 eksegeetilise teoloogia ja orientaalkeelte (süüria, kaldea (piibli-aramea), sanskriti ja araabia) alal. Ta oli usuteaduskonna dekaan 1851–1854. Ta on lugenud praktilist teoloogiat, eksegeetikat ning õpetanud piibli arheoloogiat.