Carl Friedrich Christian Buddeus

Saksamaa maalikunstnik

Carl (Karl) Friedrich Christian Buddeus 27. juuni 1775 Gotha, Saksi-Coburgi ja Gotha hertsogkond (tänapäeval Tüüringi liidumaa) – 1. jaanuar 1864 Gotha) oli saksa graafik ja maalija.

Sündis oletatavasti hertsogi sõjasekretäri perekonnas. Pärit arvatavasti Prantsusmaa tuntud õpetlase Guillaume Budé suguvõsast, kelle liikmeid oli kalvinistlike vaadete tõttu Prantsusmaalt sunnitud lahkuma.

Õppis 1786–1792 Gotha lähedal Schnepfenthali mõisas Christian Gotthilf Salzmanni rajatud filantropiinis ja töötas 1795-1809 sealsamas joonistusõpetajana. Lahkus 1809. aastal kodumaalt.

Oli koduõpetaja Saaremaal (tõenäoliselt paar aastat), seejärel Pihkva ja Peterburi kubermangus. Elas hiljemalt 1825. aastast Tallinnas, Oleviste kirikuraamatu abielusissekandes on teda nimetatud filosoofiks ja literaadiks. Ta abiellus 1845. aastal veinikaupmees Johann David Harthmuthi tütre Amalie Franziskaga.

Tegeles kunstiloomega, tema varasest loomingust on teada viis Vene väejuhi Aleksandr Suvorovi sõjakäike kujutavat gravüüri (sh kolm originaali) Johann Friedrich Anthingi teoses "Versuch einer Kriegs Geschichte" (Gotha, 3 kd, 1795-1799). Pihkva ja Peterburi lähistel jäädvustas ta venelaste elu ja rahvatüüpe, millest avaldas 1820. aastal Leipzigis 16 koloreeritud litot kahes vihus ("Volksgemälde und Charakterköpfe des Russischen Volkes"), lisatud on selgitav tekst.

Esimesed Eesti-ainelised joonistused valmisid Saaremaal 1809 ja 1810. Tallinnas elades joonistas ta palju vanalinna ja selle hoonete ning agulivaateid, neil on suur kultuurilooline väärtus. Rännakuid mööda Eesti alasid kajastavad Keila ja Jägala joa, Viimsi, Haapsalu, Paide, Rakvere, Laiuse, Põltsamaa jmt vaated.

Eelistas pliiatsi- või kriidijoonistust, mida koloreeris akvarelliga. Vaateid elustab sageli stafaaž. Algul kuivavõitu, detailitäpne realistlik käsitluslaad muutus aastatega maalilisemaks. Küllaltki palju teoseid on signeeritud ja dateeritud. Suur osa teoseid asub Eesti Ajaloomuuseumis, neid on ka Eesti Kunstimuuseumis, Tallinna Linnamuuseumis ja muuseumites Gothas.

Näitusi muuda

Kirjandus muuda