Caritas Eesti
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2021) |
Caritas Eesti on Eestis mittetulundusühinguna tegutsev heategevusorganisatsioon, mille katusorganisatsiooniks on ülemaailmne katoliku kiriku sotsiaaltöö organisatsioon Caritas. Eri riikides tegutsevaid Caritase organisatsioone ühendab ühtne vaimne alus ja koostöövõrgustik, kuid iga riigi Caritas on vaba oma töösuundi valima. Caritas Eesti töötab noorte peredega.
Ajalugu muuda
1996. aastal alustas Lagle Parek tööd Eestis Caritase töölepanekuks ning Caritas Eesti MTÜ registreeriti 26. märtsil 1997. Esimeste tegevuste hulgas oli nii riide- kui toiduabi jagamine raskustes perede ja peretoeta lastele, peagi sündisid ka päevakeskused – Caritase "Kinderstubed" – kus lapsed, kelle kodune olukord oli väga kehv, said peale kooli süüa, õppida ja lihtsalt inimlikku soojust ja hoolt. Caritase "Kinderstubed" tegutsesid alates 1997. aastast Narvas, Ahtmes ja Tartus.
Üsna pea pandi tööle lõimumisprojektid lastele ja noortele, mis eri võtmes tõid ühisteks aruteludeks ja ühise eesmärgi nimel tegutsema kokku eesti ja emakeelena muid keeli (peamiselt vene keelt) rääkivaid lapsi ja noori.
1997. aastal sündis ka Caritase pikaajalisim projekt “Eesti talu õpetab eesti keelt”, mille raames on koolivaheaegadel eesti taluperedes eesti keele, kultuuri ja traditsioonidega tutvumas käinud kokku üle 1000 lapse. Aastatel 2000–2003 pakkus Caritas talupuhkuse ja -õppe võimalust eelkõige Ida-Virumaa lastekodulastele ning Tallinna toimetulekumuredega perede lastele.
1998. aastal viisid lavastaja Merle Karusoo ja Viljandi Kultuurikolledži noored 87 venekeelsele noorele läbi projekti “Kes ma olen”, mille käigus otsisid noored lavastaja juhendamisel ning loovate tehnikate abil oma juuri ja identiteeti. Projektist arenes välja sari lavastusi, mis uurisid erinevate inimeste sidemeid oma juurte, sotsiaalse ja kultuurilise kuuluvusega.
1999. aastal tehti algust Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Euroopa Kultuurifondi rahastatud projektiga “Teater ja tants sotsiaalsete muutuste teenistuses”, mille eesmärgiks oli laste ja noorte probleemide käsitlemine ja lahenduste otsimine kunstilise tegevuse kaudu kaasates näitlejaid ja tantsijaid laste ja noorte probleemide lahendamisse. Tallinnas hakkas tööle Caritase noortele suunatud kunsti ja teatriprojekt ning Tartus toimusid loovtantsu tunnid "Kinderstube" projekti lastele.
1999. aastal toimus projekt “Demokraatiakool”, kus eri rahvustest noored arutlesid kõikidel neid puudutavatel teemadel – sotsiaalsüsteemist põllumajanduspoliitikani. 2000. aastal lõimuti Narvas ja Häädemeestel toimunud ühisprojektis “Piirist piirini” ning üritati väärtustada kodulinn Narva-Jõesuud projektis “Uus elu Narva-Jõesuus”.
2001. aasta sügiseks kasvas Tallinnas noorte teatri- ja kunstitundidest välja Caritase loovuse kool, mis hakkas tegusema vastvalminud, uue Pirita kloostri ruumes. Loovuse kooli eesmärgiks oli sallivuse suurendamine läbi loovuse erinevate sotsiaalsete gruppide vahel ning kunstilise tegevusega iseend ja maailma avastada. Loovtegevuse kaudu saab laps väljendada oma tundeid ja arvamusi, õpib kaaslastega suhtlema, teisi austama ning tunneb, et ta kuulub kuhugi. Selline meetod on just riskirühma lastega töötades kogu maailmas laialt hinnatud ning saanud palju positiivset tagasisidet. Lõimumiseks remontisid 2001. aastal eesti ja vene noored ühiselt Caritase ökomaja Sillamäel, õppides ühtlasi ka kasutatud ökoloogilisi tehnoloogiaid. Rahvusvahelist mõõdet lisas 2001. aastal prantsuse gaidide ja eesti laste ühine laager Soomaal.
2002 jätkusid laagrid Ida-Virumaal ja laste koolivaheajad taluperedes.
2003 alustas Caritas tegelemist teismelisena lapseootele jäänud tüdrukutega – alustas esimene tugirühm. Hakati otsima viise, kuidas toetada väga noorelt emaks saanud tüdrukute toimetulekut, vanemlust, õpetada oskusi ja vastutust. Töö noorte emadega on saanud äärmiselt positiivset tagasisidet ning areneb ja jätkub tänaseni.
2005 avati Caritase perekeskus Tallinnas Kopli asumis. Keskus oli algselt mõeldud eelkõige Põhja-Tallinna linnaosas elavatele väikeste lastega peredele, aga ka Caritase teistele sihtrühmadele ning kõikidele huvilistele. 2006 jätkasime huviringide arendamist perekeskuses, tööd noorte emadega ning eestkostetööd.
2007 lisandus juba varem alustatud tegevustele Asenduskodulaste fond. Fond on suunatud asenduskodulaste silmaringi arendamisele ja sisuka vaba aja võimaluste pakkumisele, toetades huviringides ja klassiekskursioonidel osalemist, samuti osalemist kuni üheaastastel koolitustel.
2008. aastal alustas tööd noore ema kool Pärnus.
2005–2017 tegutses Caritase perekeskus ja noore ema kool Põhja-Tallinnas, kus sai osaleda lastega mitmesuguste huviringide ja noorte lapsevanemate tugirühmade töös. Aastatel 2009–2015 osutati Caritase perekeskuses kuni 24-aastastele mitteaktiivsetele ja töötavatele noortele lapsevanematele lapsehoiu- ja tugiisikuteenust.
Alates 2017. aastast tegutseb Caritase noore ema kool Pirita kloostris, kus toimub noorte lapsevanemate (sh teismelised, intellektipuudega noored lapsevanemad) sotsiaalpedagoogiline perenõustamine ning tegutsevad noorte vanemate tugigrupid.