CD26

Dipeptidüülpeptidaas 4 ehk DPP4 ehk CD26 (Dipeptidyl peptidase-4) on looduslikult valk, mida inimestel kodeerib geen DPP4 ning mis toimib T- ja B-rakkude aktivatsioonil^[1] ja mitmetel rakkudel retseptorina.

Inimese DPP4 (hDPP4) muuda

Inimese T-rakud ekspresseerivad CD26 tüümuse diferentseerumise hilisemates arengufaasides ja neid seostatakse T-abistajarakkudega.^[2]

Aktiivsus muuda

Selle molekuli täpsed funktsioonid pole selged. See on antigeenne ensüüm, mida ekspresseerib raku pinnal enamik rakkudest (näiteks loomulikud tappurrakud, seedeelundkonna, maksa, eesnäärme ja neerutorukestes (proximal tubule – nefroni need osad, mis viivad Bowmani kihnust Henle lingule) epiteelirakud), ja seda seostatakse immuunsuse regulatsiooni, erinevate signaalide ülekande ja apoptoosiga.

DPP4 funktsioonide hulka kuuluvad ka glükoosi homöostaasi tagamine, talitlemine neurotransmitterina ja osalemine peptiidhormoonide metabolismis.

Kliinilised märkused ja rakendus muuda

CD26/DPPIV mängib mõningate uurijate arvates tähtsat rolli kasvajate bioloogias, kuna arvatakse, et selle taset saaks kasutada teatavate uudismoodustiste markerina.

Wesley jt avaldatud töös seostatakse CD26/DPPIV inhibeerivat toimet melanotsüütide maliigseks muutumisega, inditseerides seega melanoomi väljakujunemist takistavat toimet.

II tüüpi diabeedi ravimina muuda

Suukaudsete antihüperglükeemiliste ravimite rühm, mida nimetatakse DPP-4 inhibiitoriteks, on välja töötatud nii, et need saaksid toimida II tüüpi diabeediga inimeste organismis nimetatud retseptori ensümaatilisele toimele inhibeerivalt.

Respiratoorse sündroomiga Lähis-Ida koroonaviirus muuda

Respiratoorse sündroomiga Lähis-Ida koroonaviirus seondub inimese DPP4-retseptoriga hingamisteedes, kopsudes ja neerudes ning siseneb rakku, vabastades oma RNA tsütoplasmasse. Ka üksküürkaamelite ja hobuste DPP4 võib võimaldada viiruseosakeste sisenemist rakku.

Nahkhiire DPP4 muuda

Nahkhiire DPP4 on Bat coronavirus HKU4, mis on suguluses MERS-CoV-viirusega, retseptor.^[3]

Vaata ka muuda

DPP-4 inhibiitorid

Viited muuda

↑ Kameoka J, Tanaka T, Nojima Y jt, Direct association of adenosine deaminase with a T cell activation antigen, CD26., Science. 23. juuli 1993;261(5120):466-9, veebiversioon (vaadatud 21.06.2015) (inglise keeles)
↑ Satoshi Iwata ja Chikao Morimotoa, Cd26/Dipeptidyl Peptidase IV in Context The Different Roles of a Multifunctional Ectoenzyme in Malignant Transformation, 2. august 1999 // JEM 190. väljaanne, nr 3, lk 301-306, The Rockefeller University Press, doi: 10.1084/jem.190.3.301, veebiversioon (vaadatud 21.06.2015) (inglise keeles)
↑ Yang Yang, Lanying Du, Chang Liu jt, Receptor usage and cell entry of bat coronavirus HKU4 provide insight into bat-to-human transmission of MERS coronavirus, Proc Natl Acad Sci U S A. 26. august 2014; 111(34): 12516–12521., doi: 10.1073/pnas.1405889111, PMCID: PMC4151778, veebiversioon (vaadatud 27.06.2015) (inglise keeles)

[1] Kameoka J, Tanaka T, Nojima Y jt, Direct association of adenosine deaminase with a T cell activation antigen, CD26., Science. 23. juuli 1993;261(5120):466-9, veebiversioon (vaadatud 21.06.2015) (inglise keeles)

[2] Satoshi Iwata ja Chikao Morimotoa, Cd26/Dipeptidyl Peptidase IV in Context The Different Roles of a Multifunctional Ectoenzyme in Malignant Transformation, 2. august 1999 // JEM 190. väljaanne, nr 3, lk 301-306, The Rockefeller University Press, doi: 10.1084/jem.190.3.301, veebiversioon (vaadatud 21.06.2015) (inglise keeles)

[3] Yang Yang, Lanying Du, Chang Liu jt, Receptor usage and cell entry of bat coronavirus HKU4 provide insight into bat-to-human transmission of MERS coronavirus, Proc Natl Acad Sci U S A. 26. august 2014; 111(34): 12516–12521., doi: 10.1073/pnas.1405889111, PMCID: PMC4151778, veebiversioon (vaadatud 27.06.2015) (inglise keeles)

[1]

[2]

[3]