Ava peamenüü

Loomulikud tappurrakud ehk loomulikud tapjarakud ehk NK-rakud ehk loomulikud killerrakud (ladina lymphocytys K) on paljude selgroogsete loomade vere ja lümfisüsteemi (ka immuunsüsteemi) suured rakud. Loomulikud tappurrakud kuuluvad leukotsüütide hulka.[1]

Loomulikud tappurrakud on kaasasündinud immuunsüsteemi osad ning omavad suurt rolli peremeesrakkude kaitsmisel kasvajarakkude ja viiruslikult nakatunud rakkude eest.

Loomulikud tappurrakud küpsevad luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas, kurgumandlites ja harkelundis.

Sisukord

ImetajatelRedigeeri

Hiirtel tuvastatud LTi-rakud võivad, olenevalt molekulidest, diferentseeruda loomulikeks tappurrakkudeks.

InimestelRedigeeri

Loomulikud tappurrakud moodustuvad Th1-rakkude diferentseerumisel.

Loomulike tappurrakkude peamised pinnamarkerid on CD16 ja CD56.[2]

NK-rakud eristavad retseptorite vahendusel normaalseid, terveid rakke kasvajarakkudest ja viiruslikult nakatunud rakkudest, tuvastades rakude pinnal kõrgmolekulaarseid glükoproteiine ja muutusi I klassi MHC molekulides.

Loomulikud tappurrakud aktiveeritakse kokkupuutel infitseeritud rakuga ja NK-raku graanulitest vabanevad mitmed aktiivsed ained (tsütolüsiin, perforiin, interferoonid (kuuluvad tsütokiinide perekonda). Aktiveeritud NK-rakud eritavad graanuleid, mis hävitavad muundunud rakke.[3]

NimiRedigeeri

Nimetus „natural killer cells“ tuleneb esialgsest arvamusest, mille kohaselt need rakud ei vaja eelnevat aktiveerimist (sensibiliseerimist) oma sihtmärkrakkude surmamiseks.

ViitedRedigeeri

  1. "Meditsiinisõnastik" 434:2004.
  2. Sirje Velbri, "Immuunpuudulikkus diagnostika ja ravi, AS Medicina, lk 12, 2002, ISBN 9985 829 41 7
  3. Janeway, Charles; Paul Travers, Mark Walport, and Mark Shlomchik (2001). Immunobiology; Fifth Edition. New York and London: Garland Science. ISBN 0-8153-4101-6.  .

VälislingidRedigeeri