Burgau (Steiermark)

Burgau on vald (Marktgemeinde) Austrias Steiermargi liidumaal Hartberg-Fürstenfeldi ringkonnas. See on riigi kaguosas, Ungari piiri lähedal.

Burgau
Burgau linnus
Vapp

Pindala 20,0 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke 1040 (1.01.2018)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 47° 9′ N, 16° 6′ E
Asend Hartberg-Fürstenfeldi ringkonnas
Burgau (Steiermark) (Austria)
Burgau (Steiermark)

Ajalugu muuda

Linnus oli algselt ümbritsetud veega täidetud kraaviga, mis andis külale nime "Burg in der Au" ("Linnus heinamaal"). Kindlustusel oli suur strateegiline tähtsus Türgi ja Ungari käimasolevate sissetungide vastu idast üle Lafnitzi jõe. Linnust on esmamainitud 1367. aastal Puchheimi isandate valdusena. Seejärel anti vald ja linnus enne Weikhard von Polheimile üleandmist lääniks Neitbergi kojale. Tänu Erhard von Polheimi juhtimisel vastvalminud kindlustustele suudeti 1529. ja 1532. aastal pealetungivaid türklasi trotsida. Lõpuks anti võlgades Burgau valdus Mathias von Trauttmannsdorffile, kes rõhus kohalikku elanikkonda kõrgete võlamaksudega. 1704. aastal laastasid Ida-Steiermarki tugevalt ründavad kurutsid, Habsburgide vastu mässanud ungarlased. Vallavanem päästis küla, pakkudes sissetungijatele relvi ja raha.

1753. aastal ostis Ungari aristokraat Adam krahv Batthyány valduse Trauttmannsdorffi perekonnalt ära. Batthyány perekond aitas kaasa Burgau majandusbuumile. Habsburgide monarhia esimene puuvillaketrusvabrik ehitati 1789. aastal. Inglismaalt oli riiki toodud kaks moodsat ketrusmasinat. Pärast sõda Prantsusmaa vastu tuli tehased sulgeda, kuid 1831. aastal avati need uuesti Viini kaupmehe Georg Borckensteini poolt. Nii tegutses Burgaus Doonau monarhia vanim tekstiilivabrik. 1884. aastal ühendati Burgau kohaliku Bierbaum-Neudau raudteeliiniga. Linnuse viimane omanik oli krahv Lajos Batthyány, kes mõisteti pärast 1848. aasta revolutsioone surma ja tapeti. Tema 150. surma-aastapäeva mälestuseks paigaldati 1999. aastal linnuse õuele krahv Batthyány büst ja pühendus.

Tänapäeval asuvad renoveeritud linnuses vallavanema kabinet, korterid ja kohvik. Pidusaalis ja arkaadhoovis toimuvad nii sise- kui ka välikultuuriüritused ning jõulu- ja lihavõttepühade aastanäitused.

Vaatamisväärsused muuda

Peale linnuse ja veega täidetud kraavi tasub külastamist ka mäe peal asuv palverändurite kirik Maria Gnadenbrunn. Esimene kabel ehitati 1418. aastal ja selle hävitasid ungarlased. Kirik ehitati uuesti üles, kuid sai tugevalt kannatada 1624. aasta tulekahjus ja 1775. aastal äikesetormis. Hoone renoveeriti 1952. aastal. 15. sajandist pärineb skulptuur altaril Neitsi Maarjast, kes hoiab beebi Jeesust. Kell on valmistatud 1586. aastal. Kirikus on ka linnuse omaniku Weikhart von Polheimi epitaaf.

Burgau peaväljakul (Hauptplatz) seisab sambal kuldne Neitsi Maarja kuju. See pärineb aastast 1750, kuigi küla vasktahvel, mille autor on Austria topograaf Georg Matthäus Vischer, viitab sellele, et sammas pidi seal olema juba 1670. aasta paiku. Sambal olev kiri mainib, et 1778. aastal laastas küla äikesetorm ja hävitas Neitsi Maarja kuju. Sellest ajast alates on Püha Donatus Burgau kaitsepühak. Rongkäik kirikust samba juurde toimub igal juuli teisel pühapäeval.

Peaväljakul on ka kivist purskkaev ja kasvab pärn, mis on kaitsealune looduspärandi objekt.

Lafnitzi jõe ääres rekonstrueeriti 1995. aastal "Kuruzzenwanderwegi" ("Kurutsi matkaraja") osana tüüpiline vahitorn Tschartake. Selliseid kindlustusi kasutati hoiatussüsteemidena piirijõgedel nagu Lafnitz, et kaitsta kohalikke sagedaste idast tulevate sissetungide eest.

Viited muuda