Boris Nurmiste

Boris Nurmiste (aastani 1931 Boris Neuhaus; 27. november (vkj 14. november) 1907 Pihkva – 13. mai 1996 Tallinn) oli eesti põllumajandusteadlane, viroloog.

Elulugu

Boris Nurmiste oli teenistuja poeg.

1927. aastal lõpetas Nurmiste Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasiumi, 1932 agronoomina Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna, põllumajanduskandidaat (1952, TÜ), väitekiri "Kartuli viirushaigused Jõgeva Riikliku Sordiaretusjaama kartulisortimendis ja ohtlikumate kartuliviiruste tõrjeküsimuste selgitamine". 1942–43 täiendas end Berliin-Dahlenis.

Nurmiste oli 1934–39 Taimekaitse ja Seemnekontrolli Ameti laborant-kontrolör, 1939–41 TÜ taimehaiguste katsejaama assistent, 1942–48 Jõgeva Sordiaretusjaama vanemteadur; 1948–51 Eesti Teaduste Akadeemia Põllumajanduse Instituudi nooremteadur, 1951–57 vanemteadur, 1957–62 Eksperimentaalbioloogia Instituudi vanemteadur, 1962–83 viroloogiaosakonna juhataja.

Teadustöö

Boris Nurmiste oli Eesti taimeviroloogide koolkonna rajaja. Uuris peamiselt kartuliviirusi. Esitas päriliku nakkuse tekkimise, s.o viiruse ja taime genoomi liitumise idee ning lõi kartuli viirusresistentsete sortide aretuse põhialused. Leidis uue kartulit kahjustava viiruse. Üleliidulise Mikrobioloogia Seltsi, Üleliidulise Geneetikute ja Selektsionääride Seltsi liige, Eesti Taimekaitse Seltsi auliige. Eesti NSV teeneline teadlane (1976). Nõukogude Eesti preemia (1967, kollektiivis). Saanud mitmeid autasusid. Üle 70 teadustrükise, sh 1 monograafiat.

Teoseid

• Kartuli kidumishaigused ENSV-s ja nende tõrje. Tallinn, 1954
• Sordi "Sulev" isetolmlemisest saadud seemikute visuaalne hinnang ja viirusesisaldus serodiagnoosi põhjal (kaasautor). // EMMI tead tööde kogumik 21 (1970)

Kirjandus

• Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. Tartu 1994, II, 487
• Eesti entsüklopeedia, 14, 330
• Agraarteadus 7 (1996) 3, 318–319

Välislingid

• Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.