Blondel de Nesle

Blondel de Nesle oli truväär, kes tegutses Põhja-Prantsusmaal 12. sajandil. Teda on samastatud kas Nesle'i isanda Jean I de Nesle '​iga (u 1155 – 1202) või tema poja Jean II de Nesle '​iga (suri 1241).

Blondeli mälestusmärk Dürnsteini lähedal - Dürnsteini lossist leidis Blondel legendi järgi vangistatud kuninga

Eluloolist muuda

Arvatavasti pärines ta Nesle'ist Pikardias, ja nimi Blondel oli tegelikult talle tema juuksevärvi järgi antud hüüdnimi. Selle nimega seostatakse 22–25 laulu, kuid pole teada, kui paljud neist on tegelikult tema loodud. Luule on tavapäraselt suunatud tundmatule daamile, kuid ainsagi viiteta luuletaja ja daami tegelikule suhtele ja luuletaja kaasajal toimunud sündmustele. Blondeli populaarsusele viitab asjaolu, et tema meloodiaid kasutasid paljud teised tema kaasaja autorid, näiteks minnesinger Walther von der Vogelweide, ja neid leidub arvukalt eri käsikirjades, näiteks laulu "L'amours dont sui espris" viisi kasutatakse Carmina Burana käsikirjas teksti "Procurans Odium" viisina.[1]

Tema populaarsusest kõneleb ka kaheldava tõesusega, kuid laialt levinud legend, mis ilmub esmakordselt ühes 13. sajandi romaanis "Récits d’un ménestrel de Reims" ('Lugu ühest Reimsi menestrelist') ja mis jutustab, kuidas luuletajal õnnestus leida ja vabastada Inglismaa kuningas Richard I Lõvisüda vangistusest (1192–1194) Püha Rooma keisri Heinrich VI juures. Legendi järgi rändas luuletaja ringi, mõne versiooni järgi patukahetseja mantlis, ja laulis kõikjal viisi, mida pidi teadma ainult kuningas. Dürnsteini lossi juures, kus Richard I vangis oli, vastas too truvääri laulule, lauldes vastuseks selle laulu teise salmi.

Eesti kirjanduses muuda

Blondeli legendi motiiv esineb kolmes Karl Ristikivi romaanis: "Viimne linn", kus minategelane hospitaliit Roger Blondel de Tressalin on kunagise kuulsa truvääri sugulane või vähemalt oletab seda sugulust; "Rõõmulaul", kus muusik David, otsimas kuningat Kristust ja loomingulist täiust, võrdleb end truväär Blondeliga, kes otsis oma kuningat, ja "Kahekordne mäng"[2].

Muud muuda

Blondel on Normandias levinud perekonnanimi.

Kirjandus muuda

Viited muuda

  1. Blondel de Nesle. French trouvère. - britannica.com
  2. K. Keedus. Karl Ristikivi ajalooliste romaanide sari : võrdlus Dante Alighieri "Jumaliku komöödiaga". - Methis. Studia humaniora Estonica 2014, nr 13

Välislingid muuda