BitTorrent

BitTorrent on Bram Coheni väljatöötatud P2P-protokoll failide jagamiseks ja allalaadimiseks.

Protokolli idee esmaesitlus oli CodeCon konverentsil aastal 2001. Esimese protokolli kasutava klientprogrammi kirjutas Cohen Pythonis ja avalikustas selle 2. juulil 2002.

BitTorrent on populaarseim P2P protokoll. Euroopas moodustab BitTorrenti kasutamine 20% kogu internetiliiklusest. Hinnanguliselt 17,9% kogu maailma internetiliiklusest on BitTorrenti liiklus ja 63,7% sellest, ehk 11,4% kogu maailma Interneti liiklusest, on autoriõigusi rikkuv illegaalne failide jagamine. Eestis on esinenud BitTorrentiga seotud kohtuasju.

Tööpõhimõte

Traditsiooniline arusaam faili allalaadimisest põhineb TCP/IP protokollidel, kus kasutaja arvuti ja veebiserveri vahel tekitatakse ühendus ning päringu järel edastatakse fail serverist arvutisse. Andmeedastuskiirus sõltub kasutatavast protokollist, faili mahust ja serveriga ühendatud kasutajate arvust – mida mahukam on fail ja suurem seda allalaadivate kasutajate arv, seda väiksem on andmeedastuskiirus ühe kasutaja kohta. BitTorrent seevastu kasutab ühe ühenduse asemel mitmeid TCP-ühendusi ja kasutajate arvu suurenedes kiirus üldjuhul kasvab.

BitTorrenti protokoll jagab faili osadeks, mida nimetatakse plokkideks (block). Plokid laaditakse alla, kasutades mitmesuguseid TCP-ühendusi. Tavaliselt on ühe ploki suurus 250 kB, kuid see võib varieeruda olenevalt jagatava faili suurusest. Infot faili ja tema osade kohta nimetatakse metaandmeteks (ingl metadata).

BitTorrenti kasutamiseks on vajalik .torrent fail, mis kirjeldab jagatavat faili. Torrentfail hoiab endas metaandmeid ja infot arvuti kohta, mis koordineerib faili jagamist ja mida nimetatakse jälitajaks (tracker). Jälitaja hoiab nimekirja kõigist faili allalaadivatest kasutajatest, keda nimetatakse partneriteks (peer või leech), ja kõigist faili jagavatest kasutajatest, keda nimetatakse seemneteks (seed). Seemneid ja partnerkasutajaid kokku nimetatakse sülemiks (swarm).

BitTorrenti põhiidee on, et faili allalaadimine käib plokkide kaupa, mis võimaldab allalaadivatel kasutajatel saabunud plokke samaaegselt teistele kasutajatele üles laadida. See lahendab tavalises P2P failivahetuses esineva probleemi: kasutajate internetiühenduse üleslaadimise kiirus on väiksem kui allalaadimiskiirus. BitTorrenti kasutajad saavad samaaegselt alla laadida mitut plokki eri kasutajatelt, mis oluliselt parandab kogu andmeedastuskiirust, sest faili osade omandamiseks on rohkem allikaid. Seetõttu on BitTorrent sobilik suurte ja populaarsete failide vahetamiseks. Failivahetus osadena võimaldab ka katkestada allalaadimise, nii et hiljem on võimalik protsessi jätkata ilma andmekaota.

BitTorrenti klientprogramm vastutab osade õigesse järjekorda panemise eest. Samuti jälgib klientprogramm, mis osad on juba olemas ja mis osade allalaadimisega on vaja veel tegeleda, et saada terviklik fail.

Üldine protsess BitTorrenti protokolliga faile vahetades:

• Kasutaja loob jagatavast failist .torrent faili ja avab faili BitTorrent klientprogrammiga, mis muudab ta esialgseks seemneks ehk jagajaks, kellel on terve fail olemas.
• Kasutaja jagab .torrent faili selleks mõeldud veebilehel või kasutab muid tavapäraseid failivahetusmeetodeid (e-kiri, FTP-server jne).
• Faili vastu huvi tundvad kasutajad avavad torrentfaili klientprogrammiga. Nii hakkavad nad esialgselt jagajalt faili plokkide kaupa alla laadima, saades osaks sülemist ja täites partneri rolli.
• Partnerid hakkavad juba saabunud faili plokkide jagajateks. Niimoodi saavad alla laadivad kasutajad luua palju samaaegseid ühendusi erinevate plokkide saamiseks. Sellega kaasneb andmevahetuskiiruse kasv.
• Kogu faili alla laadinud partnerid hakkavad täitma seemne rolli. Nüüd on peale ühe esialgse seemne ka mitu teist kasutajat, kellel on kogu fail.
• Uued partnerid saavad alla laadida plokke mitmelt erinevalt seemnelt ja partnerilt. Faili allalaadimine on võimalik nii kaua, kuni leidub vähemalt üks seeme.

Indekseerimine

BitTorrenti protokoll ei võimalda torrentfailide indekseerimist, mistõttu torrentfaile hoitakse veebilehtedel. Paljud sellised veebilehed hoiavad torrentfaile, mis viitavad autoriõigustega kaitstud materjalidele. Seetõttu on paljudel torrentfaile hoidvatel veebilehtedel juriidilisi probleeme. Torrentfailide otsimiseks ja allalaadimiseks on mitut tüüpi veebilehti.

Avalikud torrentfaile hoidvad veebilehed võimaldavad igal lehe külastajal torrentfaile otsida ja alla laadida. Kasutajatel on võimalus ise veebilehe kogusse torrentfaile üles laadida. Sellistel veebilehtedel on tihti oma jälitaja kogus olevate torrentfailide jaoks. Siiski võib veebilehel leiduda torrentfaile, mis kasutavad mõne teise veebilehe jälitajat.

Privaatsed torrentfaile hoidvad veebilehed piiravad ligipääsu lehel hoitavatele torrentfailidele. Torrentfaile saavad otsida ja alla laadida ainult registreeritud kasutajad. Sellised veebilehed jälgivad andmehulki, mida kasutaja üles ja alla laadib, vähendamaks leech-kasutajate arvu. Leech on kasutaja, kes laadib üles vähem kui alla, seda siis kas madala üleslaadimise kiiruse pärast või sihilikult üleslaadimise kiirust piirates.

Otsingumootorid võimaldavad torrentfaile otsida mitmelt lehelt. Kasutaja sisestab otsisõna või -fraasi ning otsingumootor tagastab nimekirja torrentfailidest, mis pärinevad avalikelt torrentisaitidelt.

Kasutus

Kuigi BitTorrentit seostatakse tihti piraatlusega, on tal mitmeid legaalseid kasutusalasid. BitTorrent pakub suurepärast võimalust multimeediumfailide ja -rakenduste levitamiseks madalate kuludega. Levitades rakendusi BitTorrentiga, kahanevad väljaandja kulud seoses serveri ja internetiühendusega, sest faili jagamine hakkab toimuma kasutajate vahel. Esialgne seeme ei pea sülemiga ühendatud olema, et levik jätkuks. Madalad kulud on eriti kasulikud populaarse vabavara levitamisel, nagu näiteks Linuxi tarkvara puhul.

Näiteid BitTorrenti kasutamisest:

• Blizzard Entertainmenti programm Blizzard Downloader kasutab BitTorrenti protokolli edastamaks uuendusi Blizzardi tarkvarale.
• Facebook ja Twitter kasutavad BitTorrentit serveritesse uuenduste jagamisel.
• Tuntud Ameerika Ühendriikide rokkmuusika bänd Counting Crows ja industrial rock'i bänd Nine Inch Nails on jaganud mitmeid albumeid BitTorrenti abil. Sama on teinud kuulus Inglismaa bänd Radiohead.
• Amazoni pakutav internetipõhine talletusteenus Amazon S3 ehk Simple Storage Service on sisseehitatud BitTorrenti toega.
• Suurbritannia valitsus on kasutanud BitTorrentit jagamaks detaile maksumaksjate raha kulutamisest.
• Florida ülikool kasutab BitTorrentit suurte andmehulkade jagamiseks.

Internetipiraatlus

Kuna BitTorrenti protokoll on sobiv suurte ja populaarsete failide vahetamiseks, kasutatakse seda tarkvara, filmide ja muusikaalbumite jagamiseks, millest on hinnanguliselt 63,7% autoriõigusi rikkuv materjal. Aastal 2011 tehtud suurima avaliku jälitaja PublicBT liikluse analüüsis avastati, et 10 000 kõige suuremast sülemist tegeles uuringu ajal illegaalsete failide vahetamisega 99,24%, 0,75% materjalist ei olnud tuvastatav ja autoriõigusteta materjali oli vaid 0,01%. Ligikaudu samad tulemused saadi, kui uuriti suvalisi sülemeid, mis jäid esialgsest uuringust välja.

Motion Picture Association of America väidab, et aastas kaotab MPAA 6,1 miljardit dollarit piraatluse tõttu. Recording Industry Association of America väidab, et internetipiraatlus on väga oluline tegur muusikamüügi kahanemises 31% võrra aastatel 2004–2010. Seetõttu nõuavad filmi- ja muusikatööstus autoriõiguste rikkumise karistamist ja takistamist. Kuna BitTorrent on populaarseim failivahetusprotokoll ja tugevalt digitaalse piraatlusega seotud, siis on torrentisaidid ning nende kasutajad piraatluse vastase tegevuse sihtmärgid. Ameerika Ühendriikides on olnud üle 200 000 kohtuasja BitTorrenti kasutajate vastu. Ka Eestis on BitTorrentiga seotud kohtuprotsesse olnud. Mitmed torrentfailide otsingumootorid on suletud piraatluse tõttu, näiteks Suprnova.org ja Finreactor. Populaarne torrentisait ThePirateBay.se on olnud seotud mitme kohtuprotsessiga ja on saanud hulgaliselt juriidilise sekkumise ähvardusi.

Torrenti otsingumootorite süü juriidilises mõttes on vaieldav, sest nende serverites ei asu illegaalsete materjalide koopiaid, vaid metaandmed nende materjalide kohta. Metaandmete faili omamine ei ole illegaalne.

MPAA väiteid on nimetatud eksitavateks puudulike uurimuste tõttu. Samuti on uurimusi, mis väidavad, et BitTorrent suurendab muusika müüki tasuta reklaami näol. Ühel juhul teenis filmi looja rohkem kasumit tänu "tasuta reklaamile", kui tema dokumentaalfilmi hakati autoriõigusi rikkudes BitTorrenti kaudu jagama. Mitmed teised iseseisvad filmiloojad on mõistnud BitTorrenti kasu filmide levitamisel ja reklaamimisel.

Piraatluse vastase tegevusena jälgitakse populaarsemate torrentifailide liiklust asitõendite kogumiseks. Ühe uurimuse tulemusena avastati, et kui luua ühendus parasjagu populaarse autoriõigusi rikkuva multimeediumfaili jagava sülemiga, on tõenäoline sattuda jälgimise alla enne kolme tunni möödumist. BitTorrent ei paku anonüümsust. Jälitaja võib kätte saada nii sülemiga parasjagu ühenduses olevate kui ka varem sülemis olnud liikmete IP-aadresse.

Välislingid

• Bittorrent allalaadimine