Biomanipulatsioon on laiemas mõistes ökosüsteemi(de) kooslus(t)e mõjutamine bioloogiliste vahendite ja meetoditega sihiotstarbelisel viisil. Enamasti mõeldakse biomanipulatsiooni (kitsamas mõistes) all "veekogude biomanipulatsiooni".

Veekogude biomanipulatsioonRedigeeri

Veekogude biomanipulatsioon on veekogu tervendamine ökoloogiliste meetoditega. Enamasti on seda rakendatud seisuveekogude (näiteks järvede) puhul. Kemomanipulatsioon ja biomanipulatsioon on veekogude tervendamise peamisi põhimõttelisi viise.

Biomanipulatsioon toimub sageli veekogu toiduahelaid muutes, näiteks suurte röövkalade sisseviimine veekokku vähendab lepiskalade, kes söövad zooplanktonit, arvu. See omakorda laseb zooplanktonil süüa ära rohkem fütoplanktonit, parandades nõnda vee füüsikalis-keemilisi ja ökoloogilisi näitajaid.

Praktika on näidanud, et biomanipulatsioon on efektiivsem intensiivse aineringega madalate järvede puhul, sügavates järvedes tuleb biomanipulatsioon enamasti integreerida kemomanipulatsiooniga [1].

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Kangur, A. & Nõges, T. (1992). Kas biomanipulatsioon päästab järved? – Eesti Loodus 4: 136–139. [I. Oti kommentaari rubriigis].

KirjandustRedigeeri

  • Kangur, A. & Nõges, T. 1992. Kas biomanipulatsioon päästab järved? – Eesti Loodus 4: 136–139
  • Sults, Ü. 2004. Liigtoiteliste looduslike ja paisjärvede tervendamine. Tartu. 32 lk. (Käsiraamat järvede tervendamismeetmetest, vajalikest uuringutest ja tehnikast)