Bernardo Buontalenti

Bernardo Buontalenti (sündinud 1536. aasta paiku Firenzes, surnud 25. või 26. juunil 1608 Firenzes, hüüdnimega Bernardo Delle Girandole ('Tulevärgi-Bernardo'), oli Firenze arhitekt ja insener, kõige enam on ta tuntud teatriarhitektina, -insenerina ja lavakujunduste autorina[1].

Buontalenti grott Boboli aedades, esimene saal
Vaade Bianco Cappello palee fassaadile
Cupido grott Pratolino villa aias

Elu ja loomingRedigeeri

Buontalenti oli Medici perekonna teenistuses juba noorukina ja teenis neid terve eluaja. Uffizi paleesse Firenzes ehitas ta 1585–1586. aastatel õukonnateatri (tänaseks ümber ehitatud) keeruka lavaga, kus tema juhtimisel korraldati suurejoonelisi vaatemänge[2]. Pidustuste jaoks kujundas ta kostüümid arvukatele mütoloogilistele ja allegoorilistele tegelastele, nagu planeedid, jumalad, nümfid, inglid ja lohed; tema konstrueeritud lavatehnika abiga loodi hämmastavaid lavalisi eriefekte; eriti kuulsad olid ka tema korraldatud tulevärgietendused.

Buontalenti polnud ainult teatriarhitekt, ka kujundas ka aedu, paleesid, villasid ja kindlusi ning oli sõjandusinsener. Erilisel kohal lavakujunduse ajaloos on tema säilinud eskiisid tema arvatavasti omakäeliste märkustega 1589. aastal Cosimo I pulmades etendatud "La Pellegrina" intermeediumide jaoks. Lavatehnika insenerina oli ta üks teerajajaist barokkteatri ja baroki dekoratiivkunstide vallas.

Bernardo Buontalenti looming kuulub stiililt maneristliku kunsti ja arhitektuuri alla. Tema kujundatud on Medicite villa Pratolinos[3], Tribuna-nimeline kunstikamber Uffizi galeriis[4], Bianca Cappello palee Via Maggiol[5], Forte Belvedere ja Buontalenti grott Boboli aedades.

Buontalentit peetakse traditsiooni järgi gelato leiutajaks[6].

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri