Berdõtšiv

Berdõtšiv (ukraina keeles Бердичів, vene keeles Бердичев Berditšev, poola keeles Berdyczów, jidiši keeles בערדיטשעוו) on linn Ukrainas Žõtomõri oblastis.

Berdõtšiv

ukraina Бердичів
Monastyr Karmelitiv Bosykh panorama.jpg
Karmeliitide klooster Berdõtšivis

Pindala 33,33 km²
Elanikke 73 999 (2021)

Koordinaadid 49° 54′ N, 28° 36′ E
Berdõtšiv (Ukraina)
Berdõtšiv

Berdõtšiv on Žõtomõri oblastis elanike arvult teine linn ja üks viiest oblastilise alluvusega linnast. Linn on Berdõtšivi rajooni halduskeskus. Elanike arv on 2021. aasta seisuga 73 999. 2001. aastal oli elanike arv 87 575 ja 1989. aastal 91 629. 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Berdõtšivi elanikest ukrainlasi 84,8%, venelasi 9,5%, poolakaid 5,0% ja juute 0,5%.

Linna vaatamisväärsuste hulka kuuluvad muuhulgas 1739. aastast pärinev karmeliitide kindlustatud klooster ja 1826. aastast pärinev Püha Barbara kirik.

Berdõtšiv paikneb Ukraina peamise raudteevõrgustiku ristmikul. Maanteedest on kõige olulisem Žõtomõrist saabuv ja lõuna poole Rumeenia linna Iașisse kulgev Rahvusvahelise E-teede võrgu maantee E583 ning naaberrajoonidesse edelas suunduv maantee P31. Viie kilomeetri kaugusel linnast läänes asub lennuväli.

Berdõtšivis on sündinud kirjanik Joseph Conrad.

AjaluguRedigeeri

Asulakohta on esimest korda ürikutes mainitud 1545. aastal. Industrialiseerimisega arenes linn kiiresti. 19. sajandi keskel oli Berdõtšiv tänapäeva Ukraina territooriumil elanike arvu poolest viies linn.

19. sajandil oli Berdõtšiv üks Ukraina ja Ida-Euroopa juutide tähtsamaid keskusi, mida kutsuti ka Volõõnia Jeruusalemmaks. 1863. aastal elas linnas 51 625 inimest, neist oli juute 46 149 (93%).[1] 1897. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid juudid 78,0% Berdõtšivi elanikest.[2]

GaleriiRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri