Peking
|
See artikkel räägib asulast, haldusüksuse kohta vaata artiklit Beijing Shi. |
See artikkel vajab ajakohastamist. |
Peking (hiina 北京 Běijīng 'põhjapealinn') on Hiina pealinn.
| Peking | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
 | |||
| Pindala |
16 411 km²  | ||
| Elanikke |
21 893 095 (1.11.2020)[1] | ||
|
| |||
| Koordinaadid | 39° 54′ N, 116° 24′ E | ||
  | |||
Peking on 1. järgu haldusüksuse (shi) Beijing Shi (北京市) halduskeskus.
Haldusjaotus muuda
Peking koosneb kaheksast linnarajoonist:
- Chaoyang (朝陽區 / 朝阳区, Cháoyáng Qū),
- Chongwen (崇文區 / 崇文区, Chóngwén Qū),
- Dongcheng (東城區 / 东城区, Dōngchéng Qū),
- Fengtai (豐台區 / 丰台区, Fēngtái Qū),
- Haidian (海澱區 / 海淀区, 'Hǎidiàn Qū),
- Shijingshan (石景山區 / 石景山区, Shíjǐngshān Qū),
- Xicheng (西城區 / 西城区, Xīchéng Qū),
- Xuanwu (宣武區 / 宣武区, Xuānwǔ Qū).
Nende kogupindala on 1370 km².
Rahvastik muuda
Pekingis elab umbes 22 miljonit alalist elanikku (2023).[2][3] Pekingi rahvaarv on 2020. aasta järel kasvanud igas aastas keskmiselt 2% ehk 400 000 inimese võrra. Kasv aeglustub ja mõnedel andmetel on Pekingi elanike arv hakanud 2022. aastast alates vähenema, teiste prognooside järgi aga kasv siiski jätkub.[4]
2000. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid Pekingi elanikest hiinlased 95,69%, mandžud 1,84%, hueid 1,74%, mongolid 0,28%, korealased 0,15%, tuijad 0,062%, tšuangid 0,054%, miaod 0,039%, uiguurid 0,023% ja tiibetlased 0,022%.
Majandus muuda
Peking on üks Hiina arenenumaid linnu, kus kolmanda astme tööstus moodustab 73,2% selle SKP-st. Peking oli esimene post-industriaalne Hiina linn.
Haridus ja teadus muuda
Pekingis asub Hiina üks tippülikoole, Renmini Ülikool.
Vaatamisväärsused muuda
Peking on ajalooliselt maailma üks esimesi teadlikult planeeritud linnu, mille põhiplaan, rajoonide jaotus, tänavavõrgu kuju ja kvartalite sisemine planeering pidi vastama riigi ja ühiskonna struktuurile. Linna keskmes on valitsushooned - kunagine keisripalee ja praeguse Hiina valitsuse residente. Selle ümber asusid tähtsamate ametnike elurajoonid, linna äärealadel elasid vaesemad või vähem tähtsad kodanikud. Linna tänavavõrk on ristkülikukuline ruudustik, mida läbivad suured ringteed ning põhja-lõuna ja ida-lääne suunalised laiad promenaadid.[5]
See põhiplaan on Pekingis säilinud siiamaani. Aimata on ka 1965. aasal lammutatud endise linnamüüri asukoht. Pekingi uued linnaplaanid on kontsentrilise linna printsiibist loobunud. Kõige kõrgemate uute pilvelõhkujate rajoon (inglise keeles Beijing central business district, pinyin: Běijīng Shāngwù Zhōngxīn Qū) asub linna ajaloolisest keskusest Tian'anmeni väljakust 4 km ida suunas.
- Tian'anmeni väljak Pekingi keskel vana keisripalee lõunavärava lähedal on maailma suurim väljak. Selle ääres paiknevad mitmed Hiina tähtsad valitsushooned ja Mao Zedongi mausoleum.
- Keelatud linn on kesklinnas asuv vana Hiina keisrite residents, müüri ja vallikraaviga ümbritsetud väljakute ja puidust valitsushoonete kompleks. Keelatud linn on külastajatele avatud ja selles asub Paleemuseum.
- Jingshani park on Keelatud linnast põhjas asuv avalik park. Siin asub Pekingi kõige kõrgem punkt ja vaateplatvormid.
- Beihai park on Keelatud linnast loodesse jääv avalik park. Parki jääb Beihai järv ("Põhjapoolne meri"), järves asuv saar ja mitmed kõrgendikud. Ehitistest on pargis pagoode, templeid ja paviljone.
- Kesklinnast 10 km loodes asub Suvepalee.
Sport muuda
Pekingis toimusid 2008. aasta suveolümpiamängud ja 2022. aasta taliolümpiamängud.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Seventh National Population Census of the People's Republic of China
- ↑ "Hiina 2020. aasta rahvaloenduse andmete üldinfo". National Bureau of Statistics of China. 11. mai 2021. Vaadatud 13. november 2023.
- ↑ "Beijing Population 2023". World Population Review. Vaadatud 13. november 2023.
- ↑ "Beijing's population has declined for the first time in 19 years". CNN Pekingi büroo. 23. märts 2023. Vaadatud 13. november 2023.
- ↑ "Beijing and the earliest planning document in history". The Guardian. 17. märts 2016. Vaadatud 13. november 2023.
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Peking |