Ava peamenüü
Vapp
Bad Sachsa paiknemine Göttingeni kreisis

Bad Sachsa on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Göttingeni kreisis.

Valla pindala on 33,13 km². 31. detsembril 2015 elas seal 7476 inimest.

Linn oli üks väheseid omavalitsusi Lääne-Saksamaal, kes importis elektrienergiat endiselt Ida-Saksamaalt. See toimus Neuhofi alajaama kaudu.

Sisukord

GeograafiaRedigeeri

Bad Sachsa asub Lõuna-Harzis, umbes 15 km Braunlagest lõunas ja 25 km Osterode am Harzist kagus.

AjaluguRedigeeri

Vanim olemasolev dokument, milles Sachsat on mainitud, kirjutati 1229. aastal. Asula sai ametlikult linna staatuse 1525. aastal. Turism algas 1860. aasta paiku. Pärast seda, kui valitsus tunnistas 1905. aastal linna tervisekuurortiks, sai see nimeks "Bad Sachsa", "Bad" tähendab spaad.

Bad Sachsa oli linn, kuhu natsid saatsid 1944. aastal Berthold Maria Schenk Graf von Stauffenbergi ja tema neli õde-venda pärast nurjunud 20. juuli vandenõud. Nende isa Claus von Stauffenberg hukati ja nende rase ema saadeti kahe vanema lapsega koonduslaagrisse. Stauffenbergi lapsed elasid Bad Sachsas aastatel 1944–45. Teised hukatud ohvitseride pered olid siin vangistuses. Kõik lahkusid siit ilma vanemateta ja muudetud nimedega.

TalisportRedigeeri

Ravensbergi mägi (660 m), pakkudes maalilist vaadet kogu Harzile, on mõeldud erinevatele talispordialadele.

VaatamisväärsusedRedigeeri

 
Raekoda
  • Raekoda ehitati juugend-stiilis, mis oli 20. sajandi alguses Saksamaal väga populaarne. Sellel on mitu ärklit, veranda ja paviljon. Konverentsisaal esindab juugend-stiili väga tüüpilisel moel. Raekoda, mis on ümbritsetud poolpuit häärberitest, on väikeses pargis.
  • Püha Nikolause kirik
Protestantlik kirik ehitati väikesele künkale linna keskel, kust avanes maaliline vaade Marktstrassele, mis on Bad Sachsa peatänav, ja värvikale turuplatsile. Kiriku romaani stiilis kellatorn ehitati 12. sajandi keskpaigas. Lööv lisati 1300. aasta paiku. Altar pärineb 1595. aastast, seda rahastas Hansen Hartmann, toonane Bad Sachsa linnapea. 1691. aastal lisati kirikule poolpuit külglööv, kiriku kantsel pärineb 1711. aastast.
  • Römersteini kaljud
Steina eeslinna lähedal Bad Sachsast edelas on külastamist väärt Römersteini kaljud. Korallilised kaljud moodustusid umbes 250 miljonit aastat tagasi. Lähedusest on leitud asula jäänused. Need arvatakse olevat umbes 10 000 aastat vanad.
 
Sachsenburgi varemed
  • Sachsenburgi varemed
Sachsenburgi lossi varemeid saab külastada linnast edelas. Loss ehitati 11. sajandil ja purustati 1074. aastal. Kõige muljetavaldavam osa on torn läbimõõduga üle kümne meetri. Väljakaevamised viidi siin läbi aastatel 1891–93. Lossini saab jõuda vaid jalgrada pidi, alustades Blombergi tänavalt linna kaguosas. See asub metsas raudtee lähedal, mida jalakäijad ei tohi ületada.
  • Grenzlandi muuseum
Grenzlandi muuseum asutati Tettenborni eeslinnas 1992. aastal ja on pühendatud Saksamaa sisepiirile, mis oli Bad Sachsast vähem kui 2 km kaugusel.

LiiklusühendusedRedigeeri

Bad Sachsasse jõuab kergesti rongiga, kuna seal on raudteejaam Lõuna-Harzi raudteel. Naaberlinnadesse ja -küladesse saab bussiga.

PilteRedigeeri

InimesedRedigeeri

  • Klaus Bühler (1941–), poliitik
  • Hans-Ulrich Schulz (1945–), teoloog ja peakuraator
  • Axel Hartmann (1948–), diplomaat
  • Willi Müller (1896–1964) linnapea, kogukonna juht, Bad Sachsa aukodanik ja linnajuht
  • Rolf Kalmuczak (1938–2007), kirjanik, Bad Sachsa Pädagogiumi õpilane
  • Veruschka von Lehndorff (1939–), näitlejanna, moemodell, maalikunstnik ja fotograaf; interneeriti lapsena pärast nurjunud mõrvakatset 20. juulil 1944 Adolf Hitlerile Bad Sachsasse, kuna tema isa oli vandenõulane
  • Alexandra (1942–1969), laulja, veetis sageli puhkuse Bad Sachsas ja oli inspireeritud Wilhelm Bobringi laulust "Minu sõber puu" (Mein Freund der Baum)
  • Hans-Heinrich Sander (1945–) (FDP) Alam-Saksi keskkonnaminister ja Maapäeva liige
  • Lutz Hoffmann (1959–1997), võimleja, õpetaja

VälislingidRedigeeri