Avatud arterioosjuha
Avatud arterioosjuha (ehk PDA). Lootevereringest püsima jäänud ühendus aordi ja kopsuarteri vahel, mis pole sünnijärgselt sulgunud. Ühendus aordi ja kopsuarteri vahel pole sünnijärgses elus enam vajalik; vastupidi, tekitab ülemäärase kõrge rõhuga verevoolu kopsuvereringesse, kahjustades sellega südant ja kopsusid. Ravimetoodika ja ajastuse üle otsustatakse individuaalselt. Kui PDA on vereringe seisukohast oluline, põhjustades lapsele probleeme, suletakse see ajaliselt sündinud lastel veresoone kaudselt. Sügavalt enneaegsetel lastel suletakse PDA kas medikamentoosselt (ravimitega) või (kui medikamentoosne ravi on efektita või vastunäidustatud) operatsiooni teel. Otsuse ravi vajalikkuse, metoodika ja ajastuse kohta teeb lastekardioloog/intensiivraviarst koostöös lastekardiokirurgi ja lastega tegelev interventsionaalkardioloogiga.[1]
PDA on maailmas üsna tavaline kaasasündinud südamerike, kuid arstid pole täpselt kindlad, mis haigusseisundit põhjustab. Enneaegne sünnitus võib ohustada lapsi. PDA esineb sagedamini tüdrukutel, kui poistel.[2]
Ülevaade muuda
Arterioosjuha on kopsuvereringet suure vereringega (aordiga) ühendav veresoon, mis on vajalik looteeas. Siis on õhuga täitumata kopsude veresoonte maht ja vastavalt ka kopse läbiva vere hulk väike ja suurem osa südame paremast poolest välja pumbatud verest voolab läbi arterioosjuha otse suurde vereringesse. Normaalselt on arterioosjuha sünni ajal avatud. Tervetel (ajalistel) vastsündinutel sulgub see 5-7 päeva jooksul pärast sündi, iseeneslik sulgumine on võimalik ka hilisemas vanuses. Pikemaajaliselt avatuks jääv arterioosjuha võib enneaegsetel vastsündinutel tekitada hingamisprobleeme, kuna vere voolamine aordist kopsuvereringesse suurendab vere hulka kopsudes. Samaaegselt on ebapiisav teiste organite, näiteks mao-sooletrakti, neerude ja peaaju verevarustus.[3]
Sümptomid muuda
- südame löögisageduse kiirenemine
- higistamine
- vererõhu langetamine
- kiire ja raske hingamine
- väsimus
- kehv kaalutõus
- kehv kasv[2]
Arterioosjuha avamine võib ulatuda väikestest kuni suurteni. See tähendab, et sümptomid võivad olla väga kerged kuni rasked. Kui avamine on väga väike, ei pruugi sümptomeid üldse olla ja arst võib haigusseisundit leida ainult südamekahinad kuulmisega.[2]
Rindkere eesseinal võib olla nähtav südame pulseerimine, tekkida võivad ka toitmisraskused ja nekrotiseeriv enterokoliit.[3]
Diagnoosimine muuda
Ainus uuring, mis on vajalik PDA diagnoosi ja olulisuse kinnitamiseks, on ehhokardiograafia. Mõnikord tehakse ka rindkere röntgenuuring ja elektrokardiogramm (ehk EKG). Ehhokardiograafia kinnitab diagnoosi ja iseloomustab avatud arterioosjuha anatoomiat ja füsioloogiat.[4]
Ravi muuda
Mittekirurgilised meetmed muuda
Esmaseks võtteks on manustatava vedelikuhulga vähendamine ja vajadusel uriini hulka suurendavate ravimite (diureetikumid) andmine, sest liigne vedelik soodustab arterioosjuha avatuks jäämist. Kui sellest ei piisa, manustatakse veeni kaudu põletikuvastaseid ravimeid indometatsiini või ibuprofeeni. Ravimite abil on võimalik saavutada arterioosjuha sulgumine kuni 70% juhtudest.[3]
Kirurgilised meetmed muuda
Kui lapse seisundist tulenevalt ei ole ravimite kasutamine võimalik või tekivad ravimite kõrvaltoimed, või ravimitega ei ole saavutatud arterioosjuha sulgumist, on näidustatud kirurgiline ravi. Operatsiooni teeb südamekirurg – ta teeb lõike lapse rindkere vasakule küljele ja paneb õmbluse ümber avatud arterioosjuha, et verevool seal lakkaks.[3]
Tüsistused ja prognoos muuda
Paljudel väikeste avatud arterioosjuhadega patsientidel ei ole hemodünaamilist ülekoormust ja lisaks endarteriidi riskile on neil normaalne prognoos. Need, kellel on märkimisväärne vasaku südame mahu koormus, võivad arendada kongestiivset südamepuudulikkust või pöördumatut kopsuveresoonkonna haigust.[4]
Indometatsiinil või ibuprofeenil ravimil on olulised kõrvaltoimed – suureneb veritsusoht, väheneb neerude, mao-sooletrakti ja peaaju verevarustus, mis võib viia neerupuudulikkuse või nekrotiseeriva enterokoliidi kujunemisele. Harvadel juhtudel, eriti väga väikestel enneaegsetel on võimalik arterioosjuha taasavanemine ravimitega sulgemise järel.[3]
Enamikul vanematel patsientidel edukas PDA sulgemine on võimalik saavutada ilma komplikatsioonideta ja pikaajaline järelkontroll ei ole vajalik. Lapsed, kellel on avatud arterioosjuha olnud suletud, ei vaja täiendavaid piiranguid oma elus.[4]
Ajalugu muuda
Kaasasündinud südamerikete kirurgia algas maailmas 1938. aastal, mil dr Robert Gross, astudes üle oma ülemuste keelust, opereeris noort neiut avatud arterioosjuhaga. Operatsiooni käigus sulges ta kopsuarteri ja aordi vahelise ühenduse (avatud arterioosjuha) ning operatsioon kulges hästi.
Kaasasündinud südamerikete opereerimine Eestis algas 1963. aastal, mil professor Albert Kliiman tegi esimese operatsiooni kaasasündinud südamerikke tõttu – sulges, nagu dr Gross mõnikümmend aastat varemgi, avatud arterioosjuha kirurgilisel teel.[1]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Tartu Ülikooli Kliinikum. Kaasasündinud südamerikete kompetentsikeskus. Available at: https://www.kliinikum.ee/sudameriketekeskus/missioon-ajalugu/ajalugu/. Last accessed in October, 2021.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Mary Ellen Ellis. 2018. „Patent Ductus Arteriosus”. Available at: https://www.healthline.com/health/patent-ductus-arteriosus. Last accessed in October, 2021.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Tuuli Metsvaht. 2010. „Enneaegne laps - tervise juhtimine ja haigused”. Available at: https://www.sunnitusmaja.ee/wp-content/uploads/2016/01/enneaegse_haigused_eesti_2010.pdf. Last accessed in October, 2021.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Dr Colin Tidy. 2021. „Patent Ductus Arteriosus”. Available at: https://patient.info/doctor/patent-ductus-arteriosus. Last accessed in October, 2021.