Ava peamenüü
Avalik arutelu kodanikuajakirjanduse teemadel Narva arvamusfestivalil

Avalik arutelu on arutelu, kus on õigus osaleda igaühel[viide?]. Õigusteaduslikumalt on see avalik istung asja arutamiseks avatud menetluse korral[1].

Avalikud arutelud on kohustuslikud:

Avalikustamise eesmärk on tagada ühiskonnaliikmete võimalus kaitsta oma huve ja olla teadlik planeeringu, arengukava, keskkonnamõju hinnangu sisust või riigis kehtivast õiguslikust korrast vms.

Avalike arutelude liigidRedigeeri

Liigid planeerimisseaduse järgiRedigeeri

Planeerimisseaduse järgi on ruumilised planeeringud, mille puhul tuleb korraldada avalikke arutelusid:

Planeeringute avalikke arutelusid on kahte liiki: ühed on planeeringu lähtekohtade tutvustamiseks ja planeeringu sisu väljatöötamisel aktiivselt osalemiseks, teised viiakse läbi peale vastuvõetud planeeringu avaliku väljapaneku lõppu ja seal arutatakse peamiselt avaliku väljapaneku aegseid märkuseid. Neil reeglina uusi ettepanekuid enam vastu ei võeta.

Üleriigilise planeeringu ja maakonnaplaneeringu avalikke arutelusid korraldab riik. Üld- ja detailplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduste ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks korraldab avalikke arutelusid kohalik omavalitsus. Üldplaneeringu koostamisel on arutelud alati kohustuslikud. Detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustavate väljapanekute ja avalike arutelude vajaduse määrab kohalik omavalitsus.[2] Nendel aruteludel võib teha ettepanekuid lahenduse muutmiseks või esitada vastuväiteid.

Avalik arutelu keskkonnamõju hindamise menetluselRedigeeri

Avalik arutelu on keskkonnamõju hindamise menetluse üks etapp, mille haldusorgan korraldab enne õigusakti andmist[1].

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 21.10.2012)
  2. Planeerimisseadus

VälislingidRedigeeri