Üleriigiline planeering
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (August 2021) |
Üleriigiline planeering on ruumiline planeering, mis koostatakse kogu riigi territooriumi kohta. Eestis kehtib üleriigiline planeering Eesti 2010. 2009. aastal alustati ettevalmistusi uue üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ koostamiseks.
Eesti 2010 muuda
Pikemalt artiklis Eesti 2010
Esimene üleriigiline planeering oli heakskiidetud ja selle tegevuskava kinnitatud Vabariigi Valitsuse 19. septembri 2000. a. korraldusega nr 770-k. Üleriigilise planeeringuga samal ajal koostati Eesti regionaalarengu strateegia. See planeering kehtis kuni uue üleriigilise planeeringu "Eesti 2030+" kehtestamiseni 30.08.2012.
Üleriigilise planeeringu Eesti 2010 kesksed eesmärgid olid:
- Inimese põhivajaduste rahuldamise ruumiline tagamine.
- Eesti asustussüsteemi- ja maastikustruktuuri väärtuste säilitamine ja edasiarendamine.
- Asustuse ruumiline tasakaalustamine.
- Eesti hea ruumiline sidumine Euroopaga.
- Looduskeskkonna hea seisundi säilitamine ja parandamine.
Esimese üleriigilise planeeringu koostamisel oli lähtutud arusaamast, et ajalooliselt väljakujunenud asustussüsteem ja maastikustruktuur on Eesti kultuuri ja ajaloolise järjepidevuse üks olulisi väljendusi ning rahvuslikku identiteeti ja keskkonnakvaliteeti kindlustavad tegurid. Ligi kolmveerand Eesti territooriumist hõlmavad metsad ja sood ning rikas ja mitmekesine looduskeskkond on üks väärtuslikum kaasavara 21-sse sajandisse. Looduskeskkonna hea seisundi säilitamine ja Eesti elatavuse tagamine ning edasine parandamine olid üleriigilise planeeringu järgi Eesti ruumilise korralduse, asustuse, maakasutuse, transpordi, energeetika ja kogu majanduse arengu kõige olulisemad baastingimused.
Eesti 2030+ muuda
- Pikemalt artiklis Eesti 2030+
Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ koostamise algatas Vabariigi Valitsus 4. veebruaril 2010. a korraldusega nr 32. 2011 aasta lõpuks valmis üleriigilise planeeringu kooskõlastamisele läinud versioon.
Uus üleriigiline planeering Eesti 2030+ on lähtuv selles sisalduvast ruumilise arengu visioonist ehk tulevikupildist, milles lepiti kokku Eesti ruumilises arengu suunad järgmise ca 20 aasta perspektiivis. Planeering annab visiooni realiseerimiseks peamised ruumilise arengu põhimõtted. Eesti 2030+ loob riigi regionaalse arengu kujundamise, asustuse arengu, üleriigilise transpordivõrgustiku ning infrastruktuuri arengu suunamise alused ruumis, arvestades olemasoleva keskkonna eripära.
Üleriigilise planeeringu visiooni järgi on: Eesti eesmärk olla 2030ndatel aastatel sidusa ja kasutajasõbraliku ruumilise struktuuriga, mitmekesise elukeskkonnaga ning välismaailmaga hästi ühendatud riik. Võrreldes naaberriikidega tagavad Eesti hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime eeskätt looduslähedane keskkond ning hästi sidustatud asulate võrgustik. Hajalinnastunud ruumis seotakse ühtseks tervikuks kompaktsed linnad, neid ümbritsevad eeslinnad ja traditsioonilised külad. See toimub olemasoleva hajusa asustuse ja kompaktse linnaruumi väärtustamise ning koduselt armsaks muutmise kaudu. Hajalinnastunud ruumis on kombineeritud linnaruumis pakutavate teenuste kättesaadavus, linlik eluviis ning maal elamise eelised. Seda toetab võrgustunud ühiskonna- ja ruumikorraldus.
Ruumiline mitmekesisus ja riigi piirkondlikud eripärad annavad inimesele vabaduse valida endale ruumis sobiv elu- ja töökoht ning ühiskonda sobituv elustiil. Eesti väiksus ja hajutatud asustus kombineeritult läbimõeldud ja keskkonnasõbraliku transpordikorraldusega pakub seeläbi meile võimaluse. Ajakohased innovaatilised tehnoloogilised lahendused loovad meile senisest paremad eeldused seda eripära hoida ja omaette olemist väärtustada Eesti naaberriikide suuremate linnade vahelises võrgustikus.
Eesti 2030+ sõnastab edasiste planeeringute (sh uuendamist vajavad maakonnaplaneeringud) koostamisel arvestamisele kuuluvad üldnõuded ja reeglid ning riiklike arengukavade koostamise või uuendamise vajaduse. Peamiselt keskendub planeering eesmärkide väljatoomisele asutuse, transpordi ja energeetika valdkonnas, kuid käsitleb ka rohevõrgustike, keskkonnakvaliteeti, ehituse suunamist, merealasid, riigikaitselisi huve jms. Uus üleriigiline planeering arendab edasi vanas üleriigilises planeeringus olnud eesmärke arvestades ruumis- ja tehnoloogilises arengus toimunud muutusi.
Planeering kehtestati Vabariigi Valitsuse poolt 30.08.2012 korraldusega nr 368. Kehtestamise otsusega kiideti heaks ka üleriigilise planeeringu lisaks olev tegevuskava.
Üleriigilise planeeringu materjalidega saab tutvuda selleks spetsiaalselt loodud kodulehel www.eesti2030.ee. Kodulehel sai kogu planeeringu koostamise perioodil ka igaüks esitada ka oma ettepanekuid ja arvamusi. Sealt on leitaval ka üleriigilise planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, ilmunud artiklid jm taustainfo. Lisaks inimeste kodulehe kaudu kaasamisele tutvustati üleriigilist planeeringut ka mitmetel avalikel aruteludel, erialaliitudes, ülikoolides jm. Kokku osales planeeringu väljatöötamisel, avalikel aruteludel ja tutvustustel üle 1200 inimese.
Planeeringu tutvustamiseks on Siseministeerium välja andnud ka trükise "Üleriigiline planeering "Eesti 2030+" Lühiülevaade".