Avaandmed (ka vabad andmed) on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad piirangud.

Avaandmete valdkonnas on kasutusel ka mõisted avaliku sektori avaandmed ning andmekogude avaandmed. Avaliku sektori avaandmetena peetakse silmas avaliku sektori poolt avaandmetena publitseeritud juurdepääsupiiranguteta teavet. Andmekogude avaandmetena käsitletakse andmekogudes sisalduvad andmeid, millele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut.

Avaandmed võivad olla esitatud linkandmetena.

Avaandmed Eestis muuda

Avaliku teabe seadus kohustab teabevaldajaid tegema andmekogudes sisalduvad juurdepääsupiiranguta andmed kättesaadavaks avaandmetena masinloetaval kujul sel määral, kui see on "võimalik ja asjakohane". Vastav seadusemuudatus võeti vastu 2012. aastal ja see sai Teenusmajanduse Kojalt aasta parima seaduse tiitli. Üleminekuaega teabevaldajatele anti kuni 2015. aastani, mil seadus täielikult jõustus.[1]

Seadus näeb ette, et avaandmetena kättesaadavaks tehtud andmekogud tuleb avaldada spetsiaalses avaandmete kataloogis nii, et need on sealt stabiilselt leitavad pika aja jooksul. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juhised soovitavad avaldada andmekogusid võimalusel kolmetärni standardist lähtuvalt, st omandiõiguseta formaadis ja vaba litsentsi alusel. Avaandmete URL-i standard on www.saidinimi.ee/[et/]avaandmed ja avaandmete kataloogis olevad andmehulgad peavad olema registreeritud Eesti teabeväravas https://avaandmed.eesti.ee/.

Seni on oma andmekogusid avaandmetena kättesaadavaks teinud peamiselt ministeeriumid ja suuremad riigi institutsioonid, kohalikud omavalitsused on avaandmetesse suhtunud pigem leigelt. Avaandmete kataloogid omavalitsustest on Tallinnal, Tartul ja Pärnul, kuid valdkonnaga tegelemist pole ükski omavalitsus oma prioriteetide hulgas nimetanud.

Avaandmete teabeväravas on 2021. aasta märtsi seisuga 790 andmestikku. Andmete litsents on enamikul juhtudel Creative Commons omistuslitsents (CC BY) või omistuslitsents samadel tingimustel jagamise nõudega (CC BY-SA), kuigi andmete avaldamise ametlik juhend soovitab Creative Commons Zero avaliku omandi litsentsi (CC0).[2]

Open Knowledge Estonia on koordineerinud 2016. aastast Eestis rahvusvahelise avaandmete päeva tähistamist ning oli vastutav 2018-2021 avaandmete kasutamise edendamise riigihanke täitmise eest.[3]

Avaandmete mõju muuda

Ligipääs avaliku sektori andmekogudele avaandmete kujul on infoühiskonna üks põhiõigusi ning sellel on oluline mõju valitsemise läbipaistvusele, kodanike kaasamisele, sotsiaalsele jm innovatsioonile, majanduse elavdamisele, teadusuuringutele, avaliku sektori tõhustamisele jpm.

Andmete avaandmetena kättesaadavaks tegemise eesmärgid:

  • Luua võimalus erinevaid valdkondi ühendavate arvutiseeritud rakenduste loomiseks, ühiskonna kui terviku koostalitlusvõime parendamiseks ning riigivalitsemise läbipaistvuse tõstmiseks
  • Võimaldavad igaühel kasutada ja analüüsida avaliku sektori andmeid, et luua eri huvipoolte koostöös uusi ja innovaatilisi teenuseid, mis edendavad ühiskondlikku hüve ja võimestavad kogukondi
  • Elavdavad majandust, loovad sotsiaalset ja ärilist väärtust
  • Vähendab teabenõuete arvu ja sellega avaliku sektori koormust
  • Pakub avatud teenuste loomist ja haldamist era- ja vabasektorile

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. "Avaliku teabe seaduse üldjuhend" (PDF). Andmekaitse Inspektsioon. 2016. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 19.05.2017. Vaadatud 29.06.2018.
  2. Riigi Infosüsteemi Amet (2016). "Avaandmete loomise ja avaldamise juhend" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 20. jaanuar 2022. Vaadatud 11. märts 2021.
  3. Riigi Infosüsteemi Amet (14. september 2017). "Avaandmete kasutamise edendamine". Riigihangete register. Vaadatud 11. märts 2021.

Välislingid muuda