Autoantikehad
|
See artikkel räägib osade loomade lümfoid- immuunsüsteemi poolt komplekteeritavatest antikehadest oma organismi kudede vastu; ravis kasutatavate muundatud autoantikehade kohta vaata artiklit Autoantikehad (ravimid) |
Autoantikehad on paljude selgroogsete loomade lümfoid(-immuun)süsteemi liigitatavad immuunglobuliinid, mille immuuntolerantsus ja sensibiliseerimine on väljunud füsioloogilistest piiridest. Autoantikehade antigeenideks on keha enda rakud ja koed, mis seondudes kehaomaste ainetega käivitavad immuunvastused ning tekitavad põletikku ja kudede hävingut, mida peetakse valdavalt patoloogiliseks.
Autoantikehade täpseid seondumis-, säilitamis- ja toimimismehhanisme ei tunta, nende teket seostatakse kas mutatsioonide või muutustega valkude ekspressioonis, milles võivad mängida rolli ka mitmed geenid ja tuumornekroosifaktor-alfa jt.
Osade uurijate arvates aga on autoantikehadel tähtis roll vähirakkude eliminatsioonil.
Autoantikehadega seostatakse mitmeid autoimmuunhaigusi ja mitmeid kehaväliseid autoantikehi kasutatakse kliinilises meditsiinis nimetatud haiguste diagnostikas, näiteks anti-dsDNA – süsteemne erütematoosluupus; anti-SS-A/Ro Sjögreni sündroom, AECA – Kawasaki haigus, IAA, ICSA, GADA, IA2 – I tüüpi diabeet jpt.
Välislingid muuda
- Purna Kashyap, M.B.B.S ja Gianrico Farrugia, M.D., Enteric Autoantibodies and Gut Motility Disorders, Gastroenterol Clin North Am. juuni 2008; 37(2): 397–410., doi: 10.1016/j.gtc.2008.02.005, PMCID: PMC2448392, NIHMSID: NIHMS55204, veebiversioon (26.09.2014)(inglise keeles)
- Müasteenia
- Tanel Laisaar, Triin Treial, Vaike Laisaar, Andres Sell, Videotorakoskoopiline tümektoomia müasteenia ravis, Eesti Arst 2009; 88(12):811−816, veebiversioon (vaadatud 30.09.2014)