Aukštadvarise regionaalpark
Aukštadvarise regionaalpark (leedu keeles Aukštadvario regioninis parkas) on regionaalpark Leedus Trakai rajoonis, vähesel määral ka Prienai rajoonis ning Kaišiadoryse rajoonis.
Aukštadvarise regionaalpark asub Dzūkija kõrgustiku kõrgeimas osas. Regionaalpark asutati 1992. aastal, et kaitsta Verknė ja Strėva jõgede ülemjooksu maastikke, ökosüsteemi ning kultuuripärandit. Selle pindala on 17 005 ha.[1] Sellest 51 % võtavad enda alla metsad.[2]
Suurim asula regionaalpargis on Aukštadvaris, kus asub ka selle administratsioon. Regionaalpargi külastuskeskus asub Aukštadvarises aadressil Dariaus ir Girėno g. 2.[3]
Regionaalpargile alluvad mitmed kaitsealad ja selle alal on ka üks loodusreservaat. Mergiškėse reservaat on loodud reliktsete laialehise pärnametsa kaitseks, kus kasvavad saluodrik, hammasjuur, mets-aruhein ja varjuluste.[4]
Mergiškėse maastikukaitseala territooriumile jäävad Kuradilohk, Dzūkija kõrgustiku kõrgeim tipp Gedanonysi mägi, Škilietai termokarstilise tekkega järved, Ustronė kivikülv, Antaveršise sulglohk, Vaitkūnai põlluterrassid. Selle aladele jäävad ka kaks linnamäge, mitmed tumulused ja legendidega seotud kivid. Kaitseala pindala on 19,7 km². Saloviškėse maastikukaitseala on loodud samanimelise küla ümbruses asuva metsase ja järvederohke künkliku maastiku kaitseks. Seal asuvad ka vana klaasikoda ja Vytautava puidust kirik. Selle pindala on 2,97 km². Strėva ülemjooksul paikneva Spindžiuse maastikukaitseala pindala on 13,8 km². Kaitsealale jäävad saarekesega Spindžiuse järv ka selle ümbruse soine ja metsane järvederohke kuppelmaastik. Sinna jäävad mitmed allikad, looduskaitsealused põlispuud ja tumulused. Strėva ülemjooksu maastikukaitseala pindala on 11 km². Sellele jäävad mitmed tunnelorgudesse tekkinud järved, Bagdononysi hüdroelektrijaam, Strėva linnamägi ja tumulused, looduskaitsealused põlispuud. Verknė ülemjooksu maastikukaitseala pindala on 19,7 km². Selle alale jääb Verknė ürgorg sealsete järvedega, sinna jääb ka etnograafiline Pakalninkai küla. Verknė ülemjooksu maastikukaitseala pindala on 11 km². Selle alale jäävad mitmed allikad, tumulused ja vanad kalmistud ning Aukštadvarise hüdroelektrijaam. Vilkokšnise maastikukaitseala asub Vilkokšnise järve ümbruskonnas. Selle pindala on 14,29 km². Kaitsealale jääb kaks linnamäge ja muinasasulat, Žalioji hiiepaik koos selle juures asuvate tumulustega. Antakmeniai hüdrograafilise kaitseala pindala on 3,1 km². Sinna jäävad Mošia ja Antakmeniai järved ning nende ümbruse sood. Strėva lätete hüdrograafilise kaitseala pindala on 0,32 km². Kaitseala on moodustatud piirkonna linnustiku kaitseks. Tabaliukai hüdrograafilise kaitseala pindala on 0,5 km². Kaitseala on moodustatud väikese Tabaliukai järvekese kaitseks. Verniejuse hüdrograafilise kaitseala pindala on 6,42 km² ja see on moodustatud Veriejuse järve, selle saarte ja teiste väiksemate ümbruskonna järvekeste kaitseks. Verknė botaanilis-zooloogilise kaitseala pindala on 4,19 km². See on loodud mitmekesise taimestikuga ja rikkaliku veetaimestikuga piirkonna, sealsete põtrade, kiilide, liblikate ja lindude kaitseks. Skrebysi botaaniline kaitseala on loodud suure bioloogilisuse mitmekesisusega Skrebysi metsa kaitseks ja selle pindala on 3,1 km². Moša arheoloogiline kaitseala on loodud Moša linnamäe ja selle juures asuva asulakoha, samuti ka sealsete tumuluste kaitseks. Kaitseala pindala on 0,09 km². Aukštadvarise alevi ümbruses asuvad Aukštadvarise urbanistlik kaitseala ja Aukštadvarise ajalooline kaitseala. Esimese pindala on 1,25 km², teise pindala 9,17 km².[5]
Regionaalpargis elab 165 liiki linde, neist 37 on kantud Leedu punasesse raamatusse. Neist olulisemad on valgeselg-kirjurähn, herilaseviu, hallrähn, soo-loorkull, must-harksaba, jäälind ja rukkirääk. Putukaid on leitud 1055 liiki, ka neist on looduskaitse all 37 liiki. Neist olulisemad on Peltis grossa, hiidsikk, punaliidrik, verikaruslane (suurim populatsioon Leedus) ja kontrastvaksik (ainuke teadaolev leiukoht Leedus).[6]
Looduskaitsealastest taimedest kasvavad seal sõnajalgtaimedest harilik sookold ja harilik ungrukold. Sammaltaimedest esinevad seal niitjas tiibsammal, Philonotis marchica, viltjas udesammal, läikiv kurdsirbik, pikalehine ebavalvik, sulgjas õhik, kõrge viltvars, hõre allikasammal, soo-koldsammal ja randsirbik. Mändvetikatest kasvab seal kobar-näkihabe. Looduskaitsealustest soontaimedest esinevad regionaalpargis kolmeõiene madar, sile tondipea, valge tolmpea, punane tolmpea, palu-karukell, saluodrik, hammasjuur, mets-aruhein, varjuluste, nõmmnelk, põldpisikas, kollane kivirik, lapi paju, harilik võipätakas, südame-emajuur, suureõiene käbihein, laukapuu, mägiarnika, püramiid-akakapsas, hüdralill, meri-näkirohi, ainulehine soovalk, nurmlauk, väike käopõll, kuradi-sõrmkäpp, kaunis kuldking, sookäpp, arukäpp, soohiilakas, rohekas õõskeel, tumepunane neiuvaip, sale villpea, ahrilik nisulill, lääne-mõõkrohi, harilik käoraamat, harilik sinilatv, püst-linalehik, kaartulikas, Seseli annuum, mägi-naistepuna, siberi koldkaer, ürt-allikkerss, põõsas-hiirehernes, Vicia pisiformis, Potamogeton meinshauzenii, ahtalehine karuputk, laialehine karuputk, sinine kopsurohi, kare kellukas, rohekas käokeel, valge vesiroos, vööthuul-sõrmkäpp, Glyceria nemoralis, mets-kuukress, muda-ojakapsas, salutakjas, kahkjaspunane sõrmkäpp, Balti sõrmkäpp, kahar nurmikas ja pruun lõikhein.[7]
Kultuurimälestistest asub regionaalpargi 6 linnamäge ja 14 tumuluste rühma. Regionaalpargi keskuse moodustab Aukštadvarise alev oma vana kloostrikompleksi, kiriku ja mõisaga. Sinna jääb ka aleviks kavandatud väike Vytautava külake. Kokku on regionaalpargis ligi 100 muinsusmälestist. [8]
Viited muuda
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. oktoober 2020. Vaadatud 2. aprillil 2021.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Aukštadvario regioninis parkas
- ↑ Aukštadvario regioninis parkas
- ↑ Aukštadvario regioninis parkas
- ↑ Aukštadvario regioninis parkas
- ↑ Aukštadvario regioninis parkas
- ↑ Aukštadvario regioninis parkas
- ↑ Aukštadvario regioninis parkas