Vikipeedia

Aukštadvaris

Aukštadvaris on alev Leedus Trakai rajoonis, Aukštadvarise valla halduskeskus.

Aukštadvaris
leedu Aukštadvaris
poola Wysoki Dwór [1]
Vapp
Aukštadvarise vapp
Elanikke 977 (2011)[2]
Koordinaadid 54° 35′ N, 24° 32′ E
Aukštadvaris (Leedu)
Aukštadvaris

Aukštadvarises on postkontor ja raamatukogu. Haridust annavad keskkool, Aukstadvarise põllumajanduskool ja Kaunase Kuningas Mindaugase kutsehariduskeskuse osakond. Alevis on aastal 1616 valminud dominiiklaste kloostri juures asuv katoliku kirik ja aastal 1913 valminud uuem katoliku kirik. Aukštadvarises asub Aukštadvarise regionaalpargi halduskeskus.

Alev asub Verknė jõe kaldal. Jõgi on asula kohal üles paisutatud, moodustades Aukštadvarise paisjärve pindalaga 3,029 km². Alevi juures asuvad Kartuvise mägi (suhteline kõrgus 21 meetrit) ja Kuradilohu nimeline sulglohk suhtelise sügavusega 40 meetrit. Alevi territooriumile jäävad Aukštadvarise urbanistlik kaitseala ja Aukštadvarise ajalooline kaitseala. Asulasse jäävad Aukštadvarise mõisa süda ja park.

Ajalugu muuda

Alevis asub Aukstadvarise ehk Pilaitė linnamägi, mis oli kasutusel II aastatuhandest eKr XIV sajandini. Linnuse pindala on 80 x 50 m ja kõrgus 9-15 meetrit. Linnusest idas, põhjas ja lõunas on asulakoht pindalaga 2 ha. 14. veebruaril 1381 põletasuid ristisõdijad sealse linnuse maha. Hiljem asus seal kuni XVII sajandini Aukštadvarise mõisa süda. Seda kompleksi uuriti aastal 1928 ja aastail 1957-1960.[3]

Linnamäe juures asunud küla kandis varem nime Navininkai. XVI sajandil rajati linnamäele Leedu suurvürstidele kuuluv mõis, aastal 1518 rajati külla ka esimene kirik. Kõrgel linnamäel asunud mõis hakkas kandma nime Aukštadvaris või Aukštdvaris, see nimi kandus üle ka asulale.[4] Aastal 1569 sai Aukstadvaris alevi staatuse.

Zygmunt I andis mõisa Moskvast pagenud Ivan Ljatskile, kelle järglased lasid selle aladele asuda vanausulistel. Aastail 1640-1646 rajas ta alevisse dominiiklaste kloostri, kes rajasid sinna ka väikese algkooli, kuid ümbruskonna hõreda asustatuse tõttu jäi õpilaste arv väikeseks.

Tsaariajal oli alevi venekeelne nimekuju Высокiй Дворъ.[5] Aastail 1832 sulgesid tsaarivõimud sealse kooli ja kloostri. Aastal 1864 avati suletud kooli asemel riiklik algkool, kloostrikompleks anti aga aastal 1866 sõjaväe käsutusse, sinna paigutati garnison ja kirik muudeti õigeusu kirikuks. Sealne katoliku kihelkond likvideeriti.. Aastal 1919 tagastati sealne kirik katoliiklastele.

Aastal 1913 valmis uus katoliku kirik ja sealne kihelkond taastati. Teise maailmasõjani asus alevis juudi sünagoog.

Nõukogude perioodil oli küla kohaliku sovhoosi keskasulaks. Aastail 1959-1960 valmis Aukštadvarise veehoidla.

Elanikkond muuda

  • 251 (1862)
  • 500 (1892)
  • 634 (1895)
  • 657 (1905)
  • 815 (1923)
  • 804 (1959)
  • 1084 (1970)
  • 1134 (1974)
  • 1179 (1979)
  • 1280 (1984)
  • 1550 (1989)
  • 1031 (2001)
  • 1047 (2009)
  • 977 (2011)

Tuntud elanikke muuda

  •  
    Aukštadvaris
  •  
    Koolimaja
  •  
    Linnamägi
  •  
    Kartuvise mägi
  •  
    Aukštadvarise kirik
  •  
    Aukštadvarise kloostrikompleks ja vana kirik
  •  
    Aukštadvaris
  •  
    Aukštadvarise mõisa häärber

Viited muuda

  1. ↑ Komisja Standaryzacji Nazw Geograficznych poza granicami Polski: Polskie Nazwy Geograficzne Świata. Kd. II: Europa Wschodnia i Azja. Warszawa: Główny Geodeta Kraju, 1996, lk. 33. ISBN 83-7144-733-7
  2. ↑ 2011 m. surašymas
  3. ↑ Vytautas Daugudis. Aukštadvario piliakalnis. Visuotinė lietuvių enciklopedija, Kd. II (Arktis-Beketas). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2002. 228 lk.
  4. ↑ Aukštadvaris. Lietuvių enciklopedija, I Kd. Boston: Lietuvių enciklopedijos leikla, 1953, 132 lk.
  5. ↑ Высокiй Дворъ. Географическо-статистический словарь Российской империи, Kd. 1 (Аа — Гямъ-маликъ). СПб, 1862, 573 lk.

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Aukštadvaris&oldid=6482391"