August Mahoni
August Mahoni (19. august 1889 Kehtnas, Harjumaal – ?) oli eesti notar.
Mahoni sündis taluomaniku pojana[1]. Hariduse omandas ta Treffneri eragümnaasiumis ja lõpetas Pärnus gümnaasiumi. Hiljem õppis Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Töötanud Gattšina notari Bari abina, juhtides seal suuremat notari kontorit. Eesti riikliku iseseisvuse algul oli ta üks esimesi, kes astus Eesti riigi teenistusse. Oli Ajutise Valitsuse esimeseks kantseleiülemaks, hiljem Ajutise Valitsuse Põhja-Eesti peavoliniku asjaajajaks, Kohtuministeeriumi asjade valitsejaks, mille järel nimetatud kohtuministri abiks. Viimases ametis oli ta pikemat aega kuni 1929. aastani, ning ühtlasi oli Vangimajade Peavalitsuse ülemaks. Kohtuministri abina kaasa töötanud loendamatute seaduste väljatöötamisel.
1929. aastal nimetati notariks Tallinna. Eesti Notarite Ühing valis asutamisel, 1933. aastal Mahoni oma esimeheks, see amet püsis 1940. aastani, mil nõukogude võim määras ta notariaalkontori juhatajaks, seetõttu ta Saksa ajal 1941.a sügisel vangistati. Peale notarite kutselise organiseerimistöö töötas Mahoni kaasa ka loendamatutes teistes seltskondlikes organisatsioonides. Pikemat aega oli Vangide Hooldamise Seltsi esimeheks, kuulus Kaitseliidu Toompea malevkonda, oli Toomkoguduse nõukogu liige, Välis-Eesti Ühingu liige ning töötas veel mitmes teises organisatsioonis.Saksa okupatsiooni ajal 1941 vangistati, oli Patareis, hukati sügisel, tõenäoliselt oktoobri teisel poolel.
Tunnustus muuda
Viited muuda
- ↑ Sünnipäevi: Notar A. Mahoni 50-aastane. Uus Eesti, 18. august 1939
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. detsember 2018. Vaadatud 16. detsembril 2018.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)