August Kukk
August Kukk (24. aprill 1908 Kirbla, Läänemaa – 5. aprill 1988 Tallinn) oli eesti maadleja, 15-kordne Eesti meister[1].
Iseseisvas Eestis esindas Kukk Tallinna Sporti, Eesti NSV-s Tallinna Spartakit.[2]
Sisukord
1931 ja 1932Redigeeri
Mõlemal aastal tuli Kukk Eesti meistriks Kreeka-Rooma maadluse keskkaalus.[3]
1931 tuli Kukk Eesti meistriks vabamaadluse kergekeskkaalus.[4]
1934Redigeeri
Kukk tuli Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis.[4]
18. ja 19. märtsil toimus Helsingis Teine Turaani turniir. August Kukk osales Eesti koondises kergekeskkaalus. Soome kogus maksimaalsed 21 punkti, võites kõigis kaaludes. Eesti kogus 12 ja Ungari peaaegu minimaalsed 9 punkti.[5]
1935Redigeeri
Raskejõustiku mängudel tuli Kukk Osvald Laane järel ja Edgar Puusepa ees teiseks.[6]
1936Redigeeri
Kukk oli üks väheseid Eesti maadlejaid, kes korralikumalt vabamaadlust harrastas. Sellepärast arvati ta Eesti koondisesse Berliinis toimunud 1936. aasta suveolümpiamängudele. Ta osales seal kergekeskkaalus, kuid ei õigustanud lootusi. Avaringis sai ta suure punktikaotuse Šveitsi maadlejalt Willy Angstilt ja teises ringis väikese punktikaotuse Ungari maadlejalt Kalman Sovarilt ning sellega võistlus talle lõppeski. Kuid olümpiamängud ise olid Eesti maadlejaile edukad: nii Kristjan Palusalu kui Ago Neo võitsid kaks medalit.[7]
1939Redigeeri
Kukk tuli Eesti meistriks vabamaadluse poolraskekaalus.[8]
1943Redigeeri
Kukk tuli Eesti meistriks vabamaadluse keskkaalus.[9]
1945Redigeeri
Kukk tuli Eesti meistriks vabamaadluse keskkaalus.[9]
Nõukogude Liidu meeskondlikke meistrivõistlusi ei korraldatud liiduvabariikide, vaid linnade koondiste vahel. Esimeses ringis loositi Tallinna koondisele vastu Riia koondis, keda Tallinnas Tondi maneežis võideti 6:1. Kukk kaotas ainsana keskkaalus A. Āboliņšile, kes edaspidi tuli NSV Liidu meistriks. Seejärel sõideti Sverdlovskisse, keda seal samuti 6:1 võideti. Tallinn pääses 4 parema hulka finaalturniirile, aga sinna Kukke koondisse ei pandud. Tallinn jäi napilt Moskva järel teiseks.[10]
Nõukogude Liidu meistrivõistlustel vabamaadluses tuli Kukk neljandaks.[11]
1946Redigeeri
Kukk tuli Eesti meistriks vabamaadluse keskkaalus.[9]
1947Redigeeri
Kukk tuli Eesti meistriks vabamaadluse keskkaalus.[9]
Nõukogude Liidu meistrivõistlustel vabamaadluses oli Kukk 7. Eesti sportlastest võitsid Juhan Looaru kärbeskaalus ja Johannes Kotkas raskekaalus, kusjuures kokku saadi 5 medalit.[12]
1948Redigeeri
Kukk tuli Eesti meistriks vabamaadluse keskkaalus.[9]
Nõukogude Liidu meistrivõistlustel vabamaadluses oli Kukk 9. Eesti sportlastest võitis Looaru teist korda järjest, Kotkas sai hõbemedali.[13]
1949 ja 1950Redigeeri
Kukk tuli Eesti meistriks vabamaadluse keskkaalus.[9]
1951 ja 1952Redigeeri
Kukk tuli Eesti meistriks vabamaadluse poolraskekaalus.[14]
1958Redigeeri
Kukk sai vabariikliku kategooria maadluskohtunikuks.[15]
ViitedRedigeeri
- ↑ Lembit Koik. "100 aastat Eesti raskejõustikku (1888–1988)". Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus 1996, lk 326
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 320–324
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 321
- ↑ 4,0 4,1 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 320
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 135-136
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 136
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 138
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 169, 323
- ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 9,5 "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 322
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 197-198
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 200
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 203
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 206
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 324
- ↑ "100 aastat Eesti raskejõustikku", lk 306