August Johann Gottfried Bielenstein
August Johann Gottfried Bielenstein (lätipäraselt Augusts Bīlenšteins) (20. veebruar (vkj) / 4. märts 1826 Miitavi, Kuramaa – 23. juuni (vkj) / 6. juuli 1907 Miitavi) oli Balti-saksa lingvist, folklorist, etnograaf ja teoloog.[1]
Ta õppis Halle Ülikoolis Saksimaal nagu paljud tuntud pastorid Läänemere kubermangudes, ja sai 1850. aastal doktorikraadi teoloogias Tartu Ülikoolis. 1883. aastal sai ta Königsbergi Ülikooli audoktoriks.
Ta oli suurima lätikeelse ajalehe Latviešu Avīzes toimetaja.
Bielenstein oli mitme mahuka lingvistika- ja etnograafiaraamatute autor, sealhulgas "Die lettische Sprache, nach ihren Lauten und Formen" (Läti keel, selle foneetikast ja vormidest; 2 köidet, 1863–1864) ja "Die Grenzen des lettischen Volksstammes und der lettischen Sprache der Gegenwart und im 13. Jahrhundert" (Läti hõimude piirid ning läti keel praegu ja 13. sajandil; 1892).
Ta oli läti rahvalaulude (dainade) kogumise eestvedaja, uuris traditsioonilist puitarhitektuuri ja vaatles varemeid, et tuvastada neid vastavalt linnuste kirjeldusele vanades kroonikates. Kuigi Bielenstein panustas palju läti keele ja kultuuri uurimisse, oli ta noorlätlaste liikumise äge vastane ja baltisaksa traditsiooni kindel kaitsja.
Liikmesus
muudaVaata ka
muudaViited
muuda- ↑ "Bielenstein, August" (German). ostdeutsche-biograhie.de. Originaali arhiivikoopia seisuga 1.06.2012. Vaadatud 2.10.2011.
{{cite web}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
Välislingid
muuda- August Johann Gottfried Bielenstein veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"