Disambig gray.svg  See artikkel räägib looduslikust asfaldist; tee-ehitusmaterjali kohta vaata artiklit asfaltbetoon.

Surnumere äärest pärineva loodusliku bituumeni tükid
Looduslik asfalt Seefoldist Austrias

Asfalt (kreeka keeles άσφαλτος asphaltos 'mäepigi'), maalikunstis pigmendina kannab ka nimetust bituumen (ladina keeles bitumen sõnadest bix humina 'maavaik', 'maatõrv'), on pruunikasmusta värvusega pigitaoline viskoosne looduslik orgaaniline ühend[1]. Koosneb peamiselt süsivesinikest.

Mõned käsitlused eristavad looduslikku asfalti, milles moodustavad keeruka segu nii mineraalne kui orgaaniline osis, bituumenist, mis on asfaldi orgaanilisi asineid sisaldav komponent[2][3].

Värvainete indeksis kannab asfalt nime NBk6 (Natural Black 6)[4].

SaamineRedigeeri

Asfalti leidub looduses mineraalsel kujul peamiselt nafta muundumise saadusena. Raske nafta koosnebki suurel määral asfaldist. Asfalti sisaldavaid setteid nimetatakse tavaliselt tõrvaliivadeks, ehkki tõrv ja asfalt on erinevad asjad.

Enamik tänapäeval kasutatavast asfaldist ei ole ammutatud otse loodusest, vaid on naftatöötlemise saadus.

OmadusedRedigeeri

Tumepruun kuni must tahke kuni pooltahke materjal[5]. Lahustub petrooleumis, tärpentinis ja enamikus orgaanilistes lahustites.

Maalipigmendina on asfalt valguskindel, kuid õhuhapniku toimel kõveneb[6], mis võib põhjustada maalipinna kahjustusi.

KasutamineRedigeeri

KunstisRedigeeri

 
Pärlmutterpanustega kaunistatud kaas, mille kinnitamisel on kleepainena kasutatud asfalti. Mesopotaamia, 3300.-3100. aastad eKr
 
Keraamiline figuraalne anum. Mehhiko, 6.–9. sajand. Must pigment on asfalt

Asfalti kasutati juba 3000 a. eKr Mesopotaamias tellisseintele veekindluse andmiseks, samuti oli see Vana-Egiptuses kasutusel kleepainena[7]. Piibli Esimeses Moosese raamatus on kirjeldatud, kuidas maapigi kasutati Paabeli torni ehituses[8], samuti esineb selle aine nimetus mujalgi Vanas Testamendis.

17. ja 18. sajandil kasutati asfalti ühe koostisosana läbipaistvas laseerivas vesivärvi- ja õlivärvipigmendis, mida kasutati laseerivate kihtidena varjudes ja mujal. Õlijas pigment aeglustas linaõli kuivamist ja jäi pehme kihina maali pinnale, aja jooksul õhus kõvenedes on ta põhjustanud vanadel maalidel alligaatorinahale sarnanevaid krakelüüre.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri