Arvi Prikk

eesti tehnikateadlane

Arvi Prikk (26. november 1936 Tallinn24. mai 2019) oli eesti tehnikateadlane.[1]

Elulugu muuda

Arvi Prikk oli teenistuja poeg. Ta lõpetas 1955 Tallinna 22. Keskkooli, 1961 Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) laeva jõuseadmete insener-mehaaniku erialal, 1971 TPI-s aspirantuuri, tehnikakandidaat (1972, TPI), väitekiri "Ballastirikka põlevkivi jahvatus- ja separatsiooniprotsessid".[1]

Prikk oli aastast 1961 TPI mehaanikateaduskonna tööstusliku soojusenergeetika probleemlabori laborant, teadur ja juhtivteadur, 19922004 TTÜ soojustehnika instituudi vanemteadur, alates 2004 erakorraline vanemteadur.[1]

Teadustöö muuda

Prikk uuris põlevkivi jahvatamist ja separeerimist, tolmpõlevkivi omadusi; katlateraste kõrgtemperatuurset korrosiooni, küttepindade saastumist, korrosiooni ja puhastamist; põlevkivituha omadusi ja kasutamist; põlevkivielektrijaamade ökoloogilist puhtust ja Eesti energiaressursi kasutamist. Tal on üle 80 teadustrükise.[1]

Tunnustus muuda

Teoseid muuda

  • О распределении минеральной части размолотых горючих сланцев в тонких фракциях пыли (kaasautor I. Öpik). // Изв. ВУЗов. Энергетика 9 (1971)
  • О характере золовых отложений на топочных ширмах при вихревом сжигании сланцев (kaasautor). // TPI Toimetised 416 (1977)
  • Роль вюстита в кинетике высокотемпературной коррозии перлитных сталей (kaasautor). // TPI Toimetised 672 (1988)
  • Balti elektrijaamade tuhaväljade keskkonnaohtlikkuse vähendamine (kaasautorid H. Arro, T. Pihu). // Keskkonnatehnika (2002) 4
  • Eesti põlevkivi ja selle põlemissaaduste koostise ja koguste arvutamine (kaasautorid H. Arro, T. Pihu). // Keskkonnatehnika (2003) 6
  • Fluidized-bed combustion of oil shale waste (kaasautor). // Oil Shale 21 (2004) 3
  • Применение котлов с ЦКС для сжигания сланцев в Эстонской республике (kaasautor). // Электрические станции (2006) 2.

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  2. Aasta Insener Eesti Inseneride Liit

Kirjandus muuda

Välislingid muuda

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.