Arutelu:Ulmekirjandus

Viimase kommentaari postitas MastiBot 10 aasta eest teemas Katkine link.

Ma arvan, et me ei saa öelda, et ulmekirjandus on üks ulmekirjanduse žanr. Minu ettepanek on vaadelda teaduslikku fantastikat ulmekirjanduse žanrina või liigina. Sel juhul kuulub selles artiklis kirjeldatud ajalugu õigupoolest artiklisse "Teaduslik fantastika". Muidugi on võimslik ka eristada ulmekirjandust kitsamas ja laiemas mõttes. Algselt tuli sõna "ulme" käibele ju teadusliku fantastika kohta. Andres 22:49, 19 Feb 2004 (UTC)


Raske on öelda, mis on ulmekirjandusele iseloomulik. Teatud fantastilisus on ju omane mis tahes ilukirjandusele. Ja teisest küljest, näiteks John Fowlesi ei saa minu meelest nimetada ulmekirjanikuks. Andres 23:07, 19 Feb 2004 (UTC)

Oli plaanis John Fowles (Maggot) koos Kurt Vonnegut (Tapamaja, korpus viis) panna eraldi kirjanike alla kellele meeldib aegajalt ulmelisi elemente lisada aga kes ei ole ulmekirjanikud.
Fowles on rohkem nagu postmodernismi viljeleda vist.
naine 16:52, 20 Feb 2004 (UTC)
Kui Vonnegutil on terve rida puhast žanriulmet (Titaani sireenid, Kassikangas jms), siis Fowlesi tuntakse rohkem muude väärtuste poolest. Ennem siis juba Balzac (Šagräännahk), eestlastest Teet Kallas (Heliseb-kõliseb) või ammugi Enn Vetemaa. Kui Fowlesi-suguseid ulmekirjanike alla paigutada, hakkavad inimesed neilt ulmet ootama ja pettuvad. Yldsegi pole sellistel loeteludel siin erilist mõtet - need peaks olema vormistatud listina, kuid sedagi alles siis, kui artiklites mingi sisu on. Praegu võiks tegelikult selle hetke ära oodata (ehk isegi uute nimede lisamisega). --Oop 01:21, 8 Oct 2004 (UTC)
Mõnikord sisaldab sisuta artikkel loendi lihtsalt sellepärast, et on tahetud tekitada olukord, kus on võimalik esilehelt loomulikku teed pidi jõuda olemasoleva artiklini. Andres 20:12, 8 Oct 2004 (UTC)
Seda muidugi. Eks nad võivad esialgu olla, see pole lihtsalt lõplik lahendus. Ja siinseid liste on mõtet edasi ehitada alles koos linkidetaguse sisu tekkega. --Oop 00:36, 10 Oct 2004 (UTC)

Eesti ulmekirjanikud muuda

Jyrka on kindlasti meelitatud, aga ma kahtlustan, et terve rida tegelasi võiks siiski tulla "Eesti ulmekirjanikuna" tykk maad eespool Jyri Kallast (oli tal kolm või neli jutukest?). Marion Zimmer Bradley tõstan siiski nende seast yldossa, hoolimata ohjeldamatust rõõmust, mida tema esinemine ses nimekirjas mulle pakkus. --Oop 00:19, 8 Oct 2004 (UTC)


Kas Henn-Kaarel Hellat ja Boris Kabur ei olegi krjanikud? Priitp 16:26, 11 Apr 2005 (UTC)

Ega ei ole jah. Mõlemad on vähe kirjutanud ja häid teoseid pole kummalgi. Taivo 13:40, 12 Apr 2005 (UTC)
Tore, nüüd oled sa oma arvamuse välja õelnud. Palun anna aga sõna ka neile, kelle seisukoht antud küsimuses on hoopis vastupidine. Priitp 14:08, 12 Apr 2005 (UTC)

Boris Kabur -- " Boris Kaburi algupärase kirjandusliku loomingu maht ei ole suur, kuid seda märkimisväärsem. Tema 1960. aastatel kirjutatud Ropsi-näidendeid on lavastatud korduvalt ja need on leidnud sõpru mitmel maal. Samuti noortele lugejatele orienteeritud jutustusel “Kosmose rannavetes” (1966) on teedrajav tähendus eesti ulmekirjanduses. Peaauhind 1973. aastal Poznanis toimunud ulmekirjanike kokkutulekul tõi Boris Kaburile sellel alal rahvusvahelise tunnustuse."

Kui on tõlgitud ja auhindu saanud, ehk ikka väärib märkimist? Kellegi jaoks see ta siis ikka on kirjanik ehk :)--Tvali 13:59, 12 Apr 2005 (UTC)

Kui alajaotuse pealkiri on "Eesti ulmekirjanikud", siis minu meelest tuleks sinna panna kõik eesti autorid, kes on ulmežanris midagi kirjutanud. Andres 14:32, 12 Apr 2005 (UTC)

Kes ikkagi on ulmekirjanik? Kas aluseks võiks võtta autori esinemise Ulmekirjanduse baasis??? Kas näiteks Kivirähk kuulub ka ulmekirjanike hulka? Rehepapis ju üleloomulikku (fantasy-le vastavat) kratid jne;...Vetemaa....on kirjutanud nii näkkidest kui muudest üleloomulikest elukatest....baasi kohaselt on isegi Ehin ulmet kirjutanud. Ja miks toome ära ainult klassikalised kirjanikud - kas saab välja jätta Olimar Kallast, kes loonud joonistajana ulmelise kultussarja Ulmikust, Nooniusest, Krapsist jt. või Raivo Järvi oma Tulipoisi koomiksiga....Mingi põhimõttelise piiri võiks tõmmata nt. mingi hulk teoseid või romaan vms. --Boy 18:04, 12 Apr 2005 (UTC)

Minu arvates tuleks sisse panna žanriulmet kirjutanud autorid olenemata toodangu hulgast. Andres 19:20, 12 Apr 2005 (UTC)

Üks leid http://www.obs.ee/cgi-bin/majordomo/get/sf2001/sf2001.041008 naine 23:49, 6 Jun 2005 (UTC)

Selgituseks: seal arutatakse seda artiklit siin ja üldse Vikipeediat. Andres 06:01, 7 Jun 2005 (UTC)

fantastilist ainestikku

See on ebamäärane. Andres 19. märts 2006, kell 22.47 (UTC)

Hmm. Praegu on üsna imelik seis, kus artikkel Ulme on seotud inglise speculative fictioniga ja artikkel Ulmekirjandus jälle omakorda History of science fictioniga. Mina arvan, et need 2 seost peaks omavahel ära vahetama. diaspar 1. mai 2006, kell 16.50 (UTC)

Äravahetamine oleks parem küll, kuigi täpseid seoseid ei tekiks ka sel juhul. Andres 1. mai 2006, kell 17.55 (UTC)
Ulme link speculative fiction on just nimelt õige. Küll on ulmekirjanduse link mööda. Sobivat linki ulmekirjandusele inglise vikis polegi. Taivo 1. mai 2006, kell 18.02 (UTC)
Speculative fiction ei ole õige, sest see käib ainult kirjanduse kohta. Andres 1. mai 2006, kell 18.10 (UTC)
Tegelikult Speculative fiction ei hõlma ainult kirjandust (vt. [1]). Küll aga läheb artikli praegune sisu paremini kokku just nimelt ajalugu käsitleva artikliga, mitte televisiooni ja kino hõlmava kirjutisega. diaspar 1. mai 2006, kell 18.23 (UTC)
Vaatasin järele. speculative fiction lõpus on öeldud, et paralleelnimetus on speculative literature. See pole korrektne, aga muu jutt artiklis on küll sobilik. Poola ja saksa keelelingid on väga õiged. Siiski peaks jätma alles keelelingi ulme -> speculative fiction, sest inglise keeles on ulmeterminoloogias suurem jama kui eesti keeles. Taivo 1. mai 2006, kell 18.32 (UTC)

Kas ulmekirjanike loendid ei peaks eraldi olema? --Vikker 20. mai 2009, kell 09:00 (UTC)

Võiks küll, iseasi kas ühes või kahes loendis. Kuni artikkel lühike on, võivad ka siia jääda. Andres 20. mai 2009, kell 11:21 (UTC)


Katkine link muuda

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

--MastiBot (arutelu) 7. juuli 2013, kell 09:22 (EEST)Vasta

Ulmesõnad muuda

Ulmevaldkonna aruteludes on siin omajagu vaieldud sõnade tähenduse üle ja ilma et oleks välja toodud, millistele autoriteetsetele allikatele tuginetakse. Olgu mu arusaam mõnede ulmesõprade jaoks pealegi tagurlik, aga lähtekoht võiks olla see, et ulmekirjanduse sünonüüm on teaduslik-fantastiline kirjandus, nii nagu neid sõnu traditsiooniliselt on kasutatud. Võimalik, et sõnade ulme ja ulmekirjandus tähendus on hiljuti muutunud, ÕS justkui tunnistaks seda. Aga et lugejad, mõned ulemsõbrad ja need, kes siin tegutsenud on, välja arvata, ei peaks segadusse sattuma, võiks siin ja/või lehel ulme olla vahest täpsustuslehekülg. Kui pole tugineda muule kui ÕSile, siis segaduse vältimiseks võiks uuemas ja laimas tähendus ulme asemel artiklipealkirja(de)s kasutada sõnu fantastika ja fantastikakirjandus. (Kui ulmesõbard ka neile sõnadele just uusi tähendusi pole jõudnud leiutada.) Pikne 28. august 2013, kell 16:18 (EEST)

Naase leheküljele "Ulmekirjandus".