Arutelu:Raskusjõud

Lisateave selle lehekülje kohta

kas raskusjõud tekib ainult Maaga seoses? Ja usun, et oleks mõistlik ka nende noolekeste tähendus lahti seletada või vähemalt kuidagi viidata kuhugi, kus neist räägitakse.--Hendrix 30. oktoober 2007, kell 22:04 (UTC)

Esimese asja suhtes parandasin sõnastust. Nooled märgivad vektoreid. Kuidas võiks viidata? Andres 30. oktoober 2007, kell 23:17 (UTC)

Kas nüüd on parem? Andres 31. oktoober 2007, kell 00:26 (UTC)

kui vektor jääb sümboli kohal märkimata, kas siis on vale?

esitatud valemi järgi võiks välja arvutada ka näiteks tennisepalli poolt avalduv gravitatsioonijõu, mis sest, et see tuleb kaduvväike. Kogukamate masside poolt, mis ei ole veel kaugeltki planeedid (meteoo)], aga juba üsna tajutav.

definitsioonist tuleb välja, et raskusjõud on gravitatsiooni üks alanähtus? Ja mis erinevus on raskusjõul ja gravitatsioonijõul? Sellised mitteteadja inimese rumalad küsimused...--Hendrix 31. oktoober 2007, kell 06:52 (UTC)

Jah, vektoriaalse suuruse tähise kohal peab olema nool või siis peab ta olema rasvane. Andres 31. oktoober 2007, kell 10:31 (UTC)

Täpsustasin definitsiooni. Andres 31. oktoober 2007, kell 10:34 (UTC)

Paar märkust. (1) Mis mõte on Maa keskpunktile eraldi link panna? (2) Vähemalt vaikimisi seadetes tunnistab LaTeX kümnenderaldajana ainult punkti, koma järele teeb aga tühiku, mistõttu 9,8 näeb praegu kehv välja. Ma ei tea kuidas wikides seda probleemi lahendatakse, muidu on selle jaoks väga tänuväärt LaTeX-i pakett sistyle.--Templar 3. november 2007, kell 12:14 (UTC)

1) Maa ei ole tegelikult täpselt kerakujuline, nii et sellise pealkirjaga artikkel võiks olla küll. Antud juhul oleks vist õigem rääkida hoopis Maa massikeskmest. Sellisel võiks ehk ka piirduda "massikeskme" lingiga. Saan aru küll, et siin on vaadeldud Maad kerakujulisena, aga sedagi peaks vist mainima ja selgitama, miks võib seda teha. Andres 4. november 2007, kell 19:01 (UTC)

Näen nüüd, et Maa kerakujulisuse eeldust on mainitud. Aga see tasuks lahti kirjutada, et saaks aru, mis selle taga on. Ja isegi kui vaadelda Maad kerakujulisena, siis sellest ju iseenesest ei tulene massi selline jaotus, et kera keskpunkt langeb kokku massikeskmega. Kui see nii ei ole, siis ei ole ka raskuskiirendus maapinna kõigis punktides täpselt võrdne. Võib-olla see on liigne pedantsus, kuid arvan, et selles artiklis siin tasuks idealiseeringud ja nende olemuse ning varjatud eeldused lahti kirjutada. Andres 4. november 2007, kell 19:09 (UTC)

Süvenesin nüüd tekstisse ning näen, et panin ennist märgist mööda. Minu meelest ei ole üldse tarvis rääkida Maa kujust, vaid tuleb rääkida keha kaugusest Maa massikeskmest. Kerakujulisus muutub minu meelest huvitavaks juhul, kui Maa geomeetriline keskpunkt langeb kokku Maa massikeskmega. Siis on raskuskiirendus kõikjal maapinnal (moodulilt) võrdne ning kõrgemal sõltub see ainult kõrgusest. Andres 4. november 2007, kell 19:15 (UTC)

2) Ma ei tea, kas seda iludusviga saab parandada, aga punkti koma asemel ei tohi olla. Andres 4. november 2007, kell 19:07 (UTC)

Nii Maa kui ka muude suurte taevakehade puhul võib nende massi jaotus lugeda ligilähedaselt tsentraalsümmeetriliseks. Sel eeldusel järeldub valem ${\vec {g}}$ jaoks kaugusel r planeedi masskeskmest otseselt Newtoni gravitatsiooniteooria põhivalemist:

F=mg={\frac {GMm}{r^{2}}}\implies g={\frac {GM}{r^{2}}}

.

Kas pole mitte nii, et taevakeha gravitatsiooniline mõju teisele kehale sõltub ainult nende kehade massikeskmete vastastikusest asendist ja nende kehade massidest? Mul on ähmaselt meeles, nagu see oleks nii, aga pead ei või anda. Andres 5. november 2007, kell 05:59 (UTC)

Gravitatsiooniteooria valem on täpne ainult kahel juhul: kuid kehad on punktmassid või kui on tegemist kerakujuliste objektidega, mille sees on sfäärilise sümmeetriaga massijaotus (või homogeenne, mis on erijuht). Näiteks kahe kuubikujulise objekti vaheline tõmbejõud ei ole enam täpselt selline nagu ennustab see valem (va juhul kui need objektid on üksteisest nii kaugel, et nad võib lugeda punktmassideks).--Templar 5. november 2007, kell 07:45 (UTC)

Sel juhul tuleb parandada esitust artiklis Raskuskiirendus. Ma olen seal üht-teist ümber teinud, aga see vajab siis veel ümbertegemist. Andres 5. november 2007, kell 10:51 (UTC)

Lisa teema