Arutelu:Põhjaeesti kirjakeel
Põhja eesti keeles kaotati ära lõuna eesti keelele omane konsonatide mitmus (nt: Jummala sõnna).
tõstsin selle praegu välja, sest 1) see pole mitmus, vaid parimal juhul geminatsioon (eL jummal); 2) geminatsioon on lõunaeesti murdejoon; 3) sõnna on lihtsalt vana ehk saksapärane ortograafia ja ortograafiareformist võiks kirjutada pikemalt ning systeemsemalt. yhesõnaga, sel lausel on mõte sees, aga kehvasti väljendatud. Ohpuu 17. september 2006, kell 20:41 (UTC)
Jah, see väljatõstmine on täiesti põhjendatud. Segi on aetud vana ja uus kirjaviis jmt. --Lulu 17. september 2006, kell 21:05 (UTC)
Arvan, et artikli pealkiri võiks olla "põhjaeesti kirjakeel".
"Tartu keel" on kahemõtteline: ta tähendab nii nüüdseks hääbumas olevat regionaalkeelt kui ka lõunaeesti kirjakeelt. Andres 18. september 2006, kell 03:53 (UTC)
- lõunaeesti kirjakeel põhines hääbumas oleva regionaalkeelel. yks on kirjalik, teine suuline, muidu peaks tegu olema ju yhe ja sama keelega. Ohpuu 18. september 2006, kell 04:55 (UTC)
- Jah, nõus küll. Aga lõunaeesti keel ei olnud mitte ainult tartu keele, vaid ka teiste lõunaeesti keelte ühine kirjakeel. Peale selle, ka eesti keel ja eesti kirjakeel pole sama, niinagu ka võru keel ja võru kirjakeel pole sama. Kirjakeelt võib vaadelda osana keelest või keelele lisanduva nähtusena. Andres 18. september 2006, kell 05:02 (UTC)
- Lõunaeesti kirjakeel on juba hääbunud, aga tartu keel (või Tartu murre) võib-olla ei ole. Olen kuulnud üht vanameest seda keelt kõnelemas, aga see oli nii ammu, et nüüd ta on kindlasti surnud. Andres 18. september 2006, kell 05:07 (UTC)
Tallinna keeleks nimetatakse põhjaeesti kirjakeelt. Põhjaeesti ehk tallinna keelt ... Põhjaeesti keele pealt ei tohiks olla viidet eesti keele peale. Artiklis Eesti keel ei ole poole sõnagagi juttu põhjaeesti keelest (ainult murretest). Pealegi ei saa võrdusmärki panna tallinna ja eesti keele vahele. Asjad tuleb lahti seletada. Artikli pealkiri peaks olema põhjaeesti kirjakeel ja see siin jääks ümbersuunamisleheks. --Metsavend 18. september 2006, kell 06:19 (UTC)
- Nõus Metsavennaga. Andres 18. september 2006, kell 06:51 (UTC)
- paras arutelu koht. tallinna keeleks oleks ehk kõige õigem nimetada eesti keele (põhjaeesti kirjakeele, selle keele, milles me kõik siin praegu kirjutame) seda arengustaadiumit, kui oli olemas veel lõunaeesti kirjakeel. kui too hääbus, siis hakkas keelekorraldus tallinna keelde tooma lõunaeestilisusi. õige pea kehtestati see keel eesti keelena ka riigikeeleks ja sestpeale tuleb teda igal juhul nimetada eesti keeleks (eesti kirjakeeleks), mitte enam tallinna keeleks. mulle on jäänud mulje, et "põhjaeesti kirjakeel" võib tähendada ka lihtsalt praegust eesti kirjakeelt, "tallinna keel" aga pigem mitte.
- tegelikult tuleks kogu see kirjakeelte ajaloo jaotus eri artiklite vahel paika panna, nii et kõik rahul oleksid ja terminite tähendused ja mitmetähenduslikkused kenasti lahti seletada oleks võimalik. seni olen arvanud, et igale tarvituses olevale keelekuju nimetusele võiks olla artikkel, kas või viierealine (mõistesõnastiku laadis), sealt selguks asja tähendus ning näited kasutuse kohta, kes kasutab jne. yhtlasi viitaks ta edasi sinna, kus mingi systeemsem kirjeldus. aga no näiteks eesti kirjakeele ehk põhjaeesti kirjakeele pikem ajalugu oleks kirjas kas eesti keele artiklis. yldiselt võib põhjaeesti keele ysna tihti lugeda sama hästi kui eesti keeleks, aga tallinna keele kitsamaid tähendusi võib sellest juba keerulisem välja lugeda olla.
- aga nende asjadega ongi paras segadus, sest et eesti keeles võib "keel" tähendada suvalist keelekuju või murrakut.
- minu meelest olulistest artiklitest on praegu veel puudu läänemeresoome murded. aga seda ei saa ma kirjutama hakata enne, kui olen käeulatusse saanud Tiit-Rein Viitso artikli yhest 1980. keskpaiga Keelest ja Kirjandusest. seal on kena pilt, kus kirjas tema määratud läänemeresoome vanade (hõimu)murrete ja tänapäeva keelte vastavused. Ohpuu 18. september 2006, kell 07:43 (UTC)
- Olen ka Ohpuuga nõus: igast mõistest peaks olema kas või lühike artikkel. Ja see on ka õige, et põhjaeesti kirjakeelest saab rääkida ainult selle aja puhul, kui paralleelselt eksisteeris lõunaeesti kirjakeel. Aga viidata ei tohiks nii, et peal on "põhjaeesti keel" ja all on "eesti keel". Siis peaks pigem olema artikkel Põhjaeesti keel, kus on kirjas, mida see väljend võib tähendada. Sel juhul aga ei tohiks seda väljendit üldjuhul tekstis kasutada, sest ta on kahemõtteline. Andres 18. september 2006, kell 08:59 (UTC)
- Arvan, et Eesti kirjakeel peaks olema eraldi artikkel. Kirjakeele ajalugu peaks olema pikemalt seal, lühemalt ka artiklis Eesti keel. Andres 18. september 2006, kell 08:59 (UTC)
- selge pilt. Ohpuu 18. september 2006, kell 11:11 (UTC)