Arutelu:Lidar

Minu teada on Eestis LIDARit seni kasutatud eeskätt merereostuse kaardistamisel ja analüüsil. Ssgreporter 8. november 2011, kell 23:13 (EET)

Kui Eesti kohta miskit lisada, siis ehk viite ettevõttele: http://www.ldi.ee/index.php?lang=est&main=276 suwa 10. november 2011, kell 01:27 (EET)

See oleks hea jah, aga koolitööle ei tohi vist vahele segada. Ssgreporter 10. november 2011, kell 02:01 (EET)

Loodetavasti autor loeb ka arutelu lehte. suwa 10. november 2011, kell 08:22 (EET)

Autor on kursis arutelu lehega ning teeb järgmisel nädalal eelpool mainitud täiustused oma äranägemise järgi. Marek9134 10. november 2011, kell 22:44 (EET)

Retsensioon

Alustan grammatilistest vigadest ja mõnigatest soovituslikest muudatustest:

„..laserskaneerimise seade, mis on kolmemõõtmelises mõõdistustöödes kõige täpsem meetod, mis põhineb maapinnalt tagasipeegeldunud laserimpulsilt kolmemõõtlemiste koordinaatide...” – sõnakordus mis. Viimast kõrvallauset võiks alustada sõnaga põhinedes.

Siselingi võiksid lisada ka terminile kosmosesüstik.

„..ning LIDARi sensor skaneerib maapindasõltuvalt..” – väike näpuviga ehk tühik on kogemata ära jäänud.

„..esimene laserkaugusmõõtja tehti aastal 1966. aastal..” – sõnakordus. Ühe aastal võib ära jätta.

„Vaatamata usaldatavusele, tuli kaubanduslik edu ning 1970. Aastatel tuli kiire laserite kasutuselevõtmine tehnika uurimises ja ehitustööstuses.” – niisiis, esiteks sõna aastatel peaks algama väikese algustähega, kuid ma kasutaksin sinu asemel parema meelega varianti 1970ndatel, et ajalooalane tekst oleks ladusam ning ühtlasi väldiks taas sõnakordust. Siis häirib veel pisut sõna tuli, mille võib küll jätta (kuigi alternatiivina pakuksin näiteks välja sõna saabus), kuid kaks korda ühes lauses ei tohiks seda kindlasti kasutada. Teist tulemist ei oleks tegelikult üldse vajalik mingi muu tegusõnaga asendada, kuna ka ilma selleta säilib lause mõte.

„..1980.-1990. aasatel nähti palju erinevaid rakendusvõimalusi laiulatuslikus keskkonnasüsteemis..” – väiksed näpuvead taaskord. ÕSS ei taha sõna laiulatuslik kohta hästi vastet anda, mistõttu soovitan sul siiski see üks a-täht sinna juurde lisada.

„..laialdasemale kasutamisele paljudes füüsilistes valdkondades..” – ma usun, et sa mõtlesid ikka füüsikalistes valdkondades?

„LIDARiga koguda topograafilisi andmeid kiirusega kuni 90 km² tunnis.” – on võimalik, kogutakse, saab koguda ehk siis üks abistav tegusõna on hetkel vajaka.

„See teeb LIDARist atraktiivse mõõdistusmeetodi maapealse mõõdistusmeetodi kõrval.” – lause on hea, mulle meeldib, aga kas näiteks ei oleks mõistlik kasutada ühe mõõdistusmeetodi asemel näiteks sõnu kontaktmõõtmiste või siis lihtsalt maapealsete mõõtmiste, mõõdistuste kõrval.

„On välja selgitatud lennukõrgusest sõltuvat vertikaalset ja ka horisontaalset täpsust, kus horisontaalne täpsus on 1/2000 lennukõrgusest” – mina kirjutaksin midagi sellist: välja on selgitatud (või töötatud) lennukõrgusest sõltuvad vertikaalne ja horisontaalne täpsus, millest viimane on 1/2000 vastavast kõrgusest (võib ka jätta lennukõrgusest).

„Horisontaalne täpsus on 15cm või täpsem..” – tühik ühiku ja arvulise väärtuse vahel on puudu.

„Kolmemõõtmeliste koordinaatide täpsus sõltub suuresti järgmistest teguritest: kauguse määramisest, laserkiire positsioneerimisest ja laserkiire suunast” – loetelu peaks pärast koolonit olema nimetavas käändes ehk ..sõlub suuresti järgmistest teguritest: kauguse määramine, laserkiire positsioneerimine ja laserkiire suund.

„Sõltuvalt erinevate laserite spetsiifikast, mõjutavad kauguse mõõtmise täpsust peamiselt laine sagedus, ostsillaatori stabiilsus, faaside vahe mõõtmise täpsus, mis omakorda sõltub signaali tugevusest.” – tahaks sidesõna stabiilsus ja faaside vahele.

„Veel on kauguse määramise täpsus mõjutatud optilistest elementidest, näiteks valguse peegeldumise korral peegli või akna pealt valgus sumbub, samuti valgus aeglustub klaasi läbides.” – ma teeksin siinkohal kaks lauset, millest teine algaks siis näidetega. Samuti on valgust natuke palju. Võiks olla midagi sellist: Näiteks peegeldumise korral peegli või akna pinnalt valgus sumbub (või siiski hajub?) ning samuti aeglustub (siin tegelikult peaks ikka olema nõrgeneb või kui sa mõtled valguskiiruse levikut, siis on see korrektne muidugi, aga mul tekkis väike segadus siinkohal) klaasi läbides.

„..maapealsete tugijaamade arvust, kaugusest ja asetusest..” - .., nende kaugusest ja asetusest. Siis oleks korrektsem ja ei tekiks kaheti mõtlemist. Üldse on konkreetses loetelulauses kasutatud ülemääraselt sõna ja. Ma soovitaksin korraks selle lause üle vaadata, vajadusel asendada mõni ja ning-iga, et see oleks hästi mõistetav ja loetav.

„Rahuliku ilmaga lennates on vead väikesed, kuid mida suurem torm, seda tõenäolisem, et vead on suuremad.” – natuke kohmakas lause. Võib-olla oleks parem: Rahuliku ilmaga lennates on vead väiksed, kuid suurema tormi korral on tõenäoline ka vigade suurenemine vms.

„Ka õrna lumekihiga on võimalik saada täpseid tulemusi, kuna valge värvus peegeldab valgust hästi tagasi.” – ehk kasutada täpseid asemel hoopis häid, kuna eelmises lauses olid ka täpsed tulemused. Võta seda kui soovitust ja kui see sinu meelest konteksti muudab, siis ära muudatusi tee.

„nn..” – niinimetatud passiks ehk artiklisse rohkem, kuigi sobib ka lühend. Samas saaksid oma tähemärkide arvu suurendada:)

„Laserkiire diameetri suurus suureneb vastavalt läbitud teele” – diameetri väärtus suureneb vastavalt läbitud teele.

„..täpsem teistest kõrgusemõõtmise viisidest..” – sõna kõrgusmõõtmise oleks kokku kirjutatud, aga siinkohal oleks mõistlik see sõna kaheks lahutada.

„Aerolaserskaneerimisel on vead suuremad järsematel aladel..” – et vältida sõnakordusi, teeksin nii: Selle puhul on vead suuremad järsemates piirkondades .. vms. Samas võid ka jätta algsele kujule, lihtsalt natuke raske oli seda lauset esimest korda lugeda. „kõrgusvahesi” – kõrgusvahesid

„Seda tehnoloogiat iseloomustab väga kiire andmete kogumine – aerolaserskannerid suudavad juba üle 100 000 punkti sekundis skaneerida: näiteks Maa-ameti käsituses olev Leica ALS50-II isegi kuni 150 000 punkti sekundis.” – jäta sõna tehnoloogia ära. Sõnade järjekord pärast mõttekriipsu! Näide võiks minna sulgude vahele või alustada uut lauset.

„LIDAR on leidnud rakendust mitmel alal nagu näiteks hoovuste sängide geomorfoloogia (tidal channel geomorphology), liivaluidete ja polaarjää seires” – loetelu puhul käib ikkagi nagu ette koma. Sõna seires lõpust võiks s-i ära võtta.

„LiDARi..” – esimene i on kogemata väikeseks jäänud.

„Näiteks teed, raudteed, maapealsed torustikud, veeteed jms.” – Näiteks teed, vee- ja raudteed, maapealsed torustikud jms. „..koostamine avatud kaevandustes ja teede kavandamisel ja modelleerimisel.” – koostamine avatud kaevandustes ja (ning) teede kaevandamisel, (ja) modelleerimisel. Sellele eelnev lause analoogne.

„Mida suurem on mõõdistatav ala, seda tõhusam ning mõttekam on kasutada aerolaserskaneerimist, sest sellise mõõdistusviisiga saab vajalikud andmed suhteliselt kiirelt ning odavalt kätte. Näiteks 100km² ala aerolaserskaneerimise hind on kolm korda suurem kümme korda väiksema (10km²) ala mõõdistamisest.” – ma ei saa nüüd hästi aru, kas odavam on siis mõõdistada suuremat või väiksemat ala?

Grammatilise poole pealt kiituseks, et ühtegi komaviga ei suutnud ma leida - väga hea!

Siis veel mõned mõtted (vormistus, liigendus jms.):

Korrektsuse mõttes oleks ehk õigem eraldada LIDAR erinevad käändelõpud sidekriipsuga? See lühend esindab ju tegelikult ingliskeelest tulevat nimetust. Ma ei ole selles osas üldse kindel, aga rohkem nagu mõtlemiseks, sest ma ise kasutasin ka oma artiklis lühendit, mis diplomitöödes erinevate käänete puhul oli kirjutatud sidekriipsu abiga.

Ühele sõnale ei ole tarvis mitu korda siselinki tekitada. Piisab sellest, kui esimesele sõnale nurksulud ümber saavad.

Leidsin Wikimedia Commonsist ka mõningaid teemasse kuuluvaid pilte ja isegi ühe animatsiooni. Seal on paar laserskanneri näidet. Commonsist on väga lihtne pilte endale artiklisse tekitada ja need illustreeriksid kogu seda informatiivset juttu. Samuti omavad pildid kenasti õiget litsentsi, mistõttu on nende kasutamine eriti soodustatud. Aga see on kõigest soovitus. Pilte ei ole vaja, aga võib lisada.

Teksti oleks mõnes kohas võinud alapealkirjadega rohkem liigendada. Näiteks oleks seda saanud teha andmete täpsuse peatükis. Jällegi soovitus. Kõik võib ülesehituse osas jääda nii nagu on.

Kasutatud kirjanduse loetelu võiksid ära nummerdada.

Sisuline pool:

Sisu on põhjalik ja korralik. Eriti meeldis mulle see, et sa olid käsitlenud seadme ajaloolist tausta ja arengut ning täpsust. Mõnigad tüüpilised laserskannerid oleks võinud välja tuua ja nende kohta pisut seletust pakkuda. Sa küll mainisid vist ühte neist ja ma märkasin, et üks välislink viitas ka sellele, kuid oleks äkki võinud olla selline lühike ülevaade mõningatest näidetest. Väga sellest puudust ei tundnud muidugi. Üldiselt oli tekt ladus ja hästi koostatud ning sobib kindlasti ka heaks õppematerjaliks soovijatele.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kui korrigeerida pisut neid grammatilisi libastumisi, siis oleks tulemuseks väga teemakohane, hästiloetav ja informatiivne tekst. Artikkel vastab nõuetele ning käsitleb teemat asjakohaselt. --EvelinKangro 11. november 2011, kell 14:34 (EET)

Tegin muudatusi eelnevate ettepanekute põhjal:

Võib-olla kasutaja Ssgreporter täpsustab, kuidas LIDARit on kasutatud merereostuse analüüsimisel. Hetkel ei poolda mõne firma välislingi lisamist, sest arvan, et reklaam vikipeedias pole hea. Kui see nii pole, siis võib keegi hiljem linke lisada ise.

Retsensiooni keeleised ja stiililised parandused tegin ära. Paljud vead olid jäänud lohakusest teksitöötlusprogrammist.

Diameetrile jätaksin siiski "suuruse", mitte "väärtuse". Sobiks ka "suuruse väärtus", kuid diameeter pole otseselt väärtuslik.

LIDAR on leidnud rakendust veel mitmes valdkonnas nagu näiteks hoovuste sängide geomorfoloogia (tidal channel geomorphology) kui ka liivaluidete ja polaarjää seires - "seires" ehk eelnenud valdkondade seires.

Mul nagu ka tekkis kahtlus, kas lühendit LIDAR käänata sidekriipsuga või ilma. Kuna ühes eestikeelses tekstis olen näinud ilma sidekriipsuta käänamist, siis otsustasin ka teha nii.

Mõne pildi lisamine oli mul plaanis, kuid hetkel vähemalt ei leidnud ma sobilikke pilte. Ülesehituse alapealkirju ei hakanud jurude tekitama. Kasutaud kirjanduse loetelu olen mõens artiklis näinud ilma numbriteta, seetõttu hetkel veel ei hakka muutma.

Lõpetuseks tänan ülipõhjaliku retsensiooni eest.

Marek9134 18. november 2011, kell 11:53 (EET)

Suurtähtlühendeid on lubatud käänata nii sidekriipsuga kui ka ilma. Andres 18. november 2011, kell 20:40 (EET)

"Diameetri suuruse" asemel on parem öelda lihtsalt "diameeter". Andres 18. november 2011, kell 20:42 (EET)

Lisasin lingi LIDARi kasutamise kohta merereostuse vaatluslennul. Ssgreporter 21. november 2011, kell 01:35 (EET)

---

• mis tahes
• Lauses "Liikuvatel õhusõidukitel..." kaks koma puudu
• Lauses "Olenevalt laserskaneerija..." koma liigne
• Lauses "Erinevalt teistest..." koma puudu
• mõni aasta tagasi Sellised suhtelised ajamääratlused pole head, sest artikkel võib püsida Vikipeedias muutumatuna mitu aastat ja selleks ajaks on see väide ju juba vananenud.
• Lause "Esimene tahke rubiinlaser..." oleks parem, kui alustada 1960. aastal arendati välja esimene...
• Aastatel 1962–1968
• Lauses "Ei läinud enam..." koma puudu
• Lauses "Sõltuvalt erinevate..." koma liigne
• Nende mõõtmiste vaheline
• 100 000 €, millest instrumendi enda hind moodustab tavaliselt 70% ja tarkvara hind 30%.

Loe teksti tähelepanelikult ja otsi näpuvead üles. Artiklis ei ole tekstisiseseid viiteid. Peaks olema. Muidu tubli. Adeliine 24. november 2011, kell 23:59 (EET)

---

Kirja- ja muud vead parandatud. Marek9134 8. detsember 2011, kell 13:58 (EET)

Veel kord:

• mistahes → mis tahes
• Aastatel 1962–1968
• vaata üle siselinkide moodustamine. Nt [[Lennuk|lennukil]] → [[lennuk]]il jne.
• endiselt ei ole allikaviiteid

Adeliine 8. detsember 2011, kell 17:11 (EET)

---

Panin siselingid selle püstkriipsuga, sest arvasin, et ka suur algustäht mõjutab asja. Ei näe mõtet, et need siselingid peaks ära muutma, sest siselingid ju töötavad. Mul on põhimõtteliselt 2 allikaviidet, mis on kogu teksti ulatuses sujuvalt kasutatud. Väga raske on mul öelda, et mis lause millisest allikast konkreetselt on. Siin tekkib küsimus, et kuidas ma need allikaviited panen: 1) iga peatüki pealkirja juurde allikas 1 ja 2; 2) suvaliselt tunde järgi sinna-tänna allikad 1 ja 2; 3) mõni muu variant? Marek9134 8. detsember 2011, kell 21:27 (EET)

Üks link praegu näiteks ei tööta.

Allikate täpne lisamine on tähtis sellepärast, saaks iga fakti vajadusel allikast kontrollida. Samuti võib keegi teine seda artiklit teiste allikate põhjal täiendada, siis läheb veel segasemaks, milline artikli osa millise allika põhjal on kirjutatud.

Kui terve lõik on kirjutatud ühe allika põhjal, tuleb viide panna lõigu lõppu. Kui üksikud laused on erinevate allikate põhjal, siis viited lausete lõppu. Vormistamise kohta vaata Vikipeedia:Viitamine. Suvaliselt tunde järgi kindlasti ei tohiks panna. Kui näiteks saad sedagi vaadata, kas mõnes lõigus on kasutatud üht või mõlemat allikat, siis panna lõigu lõppu viited vastavalt sellele: kui ainult üks allikas, siis üks viide, kui mõlemad, siis mõlemad. Adeliine 8. detsember 2011, kell 22:33 (EET)

---

Viitamine tehtud. Lisasin veel ühe joonise. Marek9134 5. jaanuar 2012, kell 01:24 (EET)

Katkine link

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

• http://taurus.gg.bg.ut.ee/toja/estgis/seminar_20110128/ETAK_andmeuuendus_110127_1.pdf
  • In LIDAR on 2013-06-24 11:57:53, 404 Not Found
  • In LIDAR on 2013-07-06 09:55:41, 404 Not Found

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 12:56 (EEST)

Kustutatud tekst*

Minu meelest tuleks sellele lihtsalt kustutamise asemel mingi koht leida. https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=LIDAR&curid=262218&diff=4561675&oldid=398163 - Neptuunium (arutelu) 15. jaanuar 2017, kell 20:17 (EET)

See pole ju välja tõstetud, vaid lihtsalt kustutatud.

Jah, ma tahtsin just sama öelda. Kui jutt on aerolaserskaneerimisest, tuleb see panna artiklisse Aerolaserskaneerimine. Andres (arutelu) 15. jaanuar 2017, kell 23:03 (EET)

Tühistasin kustutamise. Ma ei süvene teemasse, aga anonüümse kasutaja ühelauseline põhjendus pole minu jaoks piisavalt usaldusväärne. Kui midagi on valesti, siis tuleb selle tekstiga tööd teha, mitte teiste tehtut ulatuslikult kustutada. Ssgreporter (arutelu) 16. jaanuar 2017, kell 00:16 (EET)

Anonüümne kasutaja ütles, et siin on LiDAR-it ekslikult samastanud aerolaserskaneerimisega. Kui see on tõsi, siis tuleb see tekst teise artiklisse üle viia, teisiti parandada ei saa. Andres (arutelu) 16. jaanuar 2017, kell 00:26 (EET)

Ma ei oska seal vahet teha. Ma ei tea, mis meetodiga nad õhust merepinnal reostust tuvastavad ja analüüsivad. Loodetavasti keegi oskajam teeb teise artikli, aga siit lihtsalt ärakustutamine pole õige rohi. Ssgreporter (arutelu) 16. jaanuar 2017, kell 01:43 (EET)

Tere! Mina olen see anonüümne kasutaja, kes ütles, et LiDAR-it on ekslikult samastanud aerolaserskaneerimisega. Nii see on.Põhjus, miks ma tuimalt kõik selle VALE info maha võtsin on see, et inimesed jäävadki muidu wikipediat uskuma ja kasutavad seda väärinfot ka olulistes dokumentides. Kui tahate asja kohta täpsemalt teada, siis võite lugeda ingliskeelset wikipediat https://en.wikipedia.org/wiki/Lidar, seal on kõik õigesti kirjas ja seal võib ilusti välja lugeda, et LiDAR-il on mitmeid erinevaid rakendusi (Applications) alates autonoomsetest autodest kuni tuuleparkideni välja. Aerolaserskaneerimine on ainult üks võimalikest kohtadest kus LiDAR-it kasutada ja neid kahte asja võrdsustada oleks VALE! Praegune tekst (mis valeks tagasi muudeti) ütleb esimeses lauses, et LIDARi töö põhineb maapinnalt tagasipeegeldunud laserimpulsilt kolmemõõtmeliste koordinaatide arvutamisel. Kuna ka Eesti maanteede ääres olevad kiiruskaamerad kasutavad LiDAR seadmeid (https://www.mnt.ee/et/tee/kiiruskaamerad/mootemetoodika), siis võib ju esitada rumala küsimuse, miks ma kiiruskaamerast möödudes trahvi saan, kui see mõõdab ainult maapinnalt tagasipeegeldunud signaali ja tuvastab, et see liigub 97 km/h???

Ma arvan, et kõige lihtsam oleks see minu kustutatud osa tagasi panna ja see eelnev tekst kopeerida uue pealkirja Aerolaserskaneerimine alla.

Anonüümsele asjatundjale – see risk on tõesti alati, et inimesed jäävad uskuma, kas siis Vikipeediat või mistahes muud allikat, olgu selleks trükientsüklopeedia, mõni teadusartikkel, populaarteaduslik raamat või muu, ega oska oma peaga mõelda ning info tõeväärsust ja kasutatavust hinnata. Seda riski päris kõrvaldada ei õnnestugi. Aga Vikipeedia tekste saab täiendada ja parandada. Ja nagu siin allpool soovitatakse, palun aita sellele kaasa.--VillaK (arutelu) 17. jaanuar 2017, kell 10:26 (EET)

Kui te seda valdkonda tunnete, siis võiksite ise vajalikud muudatused teha, nii et suur hulk teksti, mis pole põhimõtteliselt vale, vaid on vales kohas, satuks sinna, kuhu vaja. Mulle on see valdkond võõras ja kahjuks pole aega seda selgeks õppida. Tean LIDARit vaid kui merereostuse leidmise ja analüüsi vahendit, tundmata huvi, kuidas see töötab. Ssgreporter (arutelu) 17. jaanuar 2017, kell 00:27 (EET)

Probleem on pigem selles, et kõiki uuemaid rakendusvaldkondi ei ole kirjeldatud ja samas oli ühte rakendusvaldkonda (mis varasemalt ongi olnud domineeriv) kirjeldatud küllalt detailselt, nii et lugejal võis tekkida ekslik mulje, et kogu meetod võrdub ühte rakendusvaldkonnaga. Teksti struktuuris ja sõnastustes on ka mõningasi probleeme. Ma ei jõua neid parandada. Aga kogu teksti kuhugi mujale tõsta pole ka vaja. Aerolaserskaneerimine on üks lidari levinud rakendusi. Tuleks lihtsalt teksti paremini struktureerida ja kirjeldada ka teisi laserskaneerimise rakendusi robootikas, sõjanduses jms.--VillaK (arutelu) 17. jaanuar 2017, kell 08:14 (EET)

Kui aerolaserskaneerimist tehakse ainult sellel meetodil, siis võiks seda teksti ikkagi eraldi artiklis kasutada ja siin võib-olla kärpida. Andres (arutelu) 17. jaanuar 2017, kell 09:44 (EET)

Selles osas, mis puudutab seadme tööpõhimõtet, ei ole fundamentaalset vahet, kas seade on kinnitatud lennukile, autole või mujale ning kas laserkiir peegeldub tagasi maapinnalt, veepinnalt, hoonetelt või muudelt objektidelt. Muidugi võib ka konkreetsetest rakendustest eraldi artiklid teha, mis rakenduste spetsiifikat avavad ja jätta siia artiklisse seadme üldised tööpõhimõtted ja erinevate rakendusvaldkondade ülevaate. See on kooskõlas Vikipeedias omaksvõetud separatistliku positsiooniga. Enwikis ei ole eraldi artiklit Airborne laser scanning või Airborne lidar.--VillaK (arutelu) 17. jaanuar 2017, kell 10:10 (EET)

Jah. Või vähemalt peaks olema see märksõna, kas või ümbersuunamine.

Teine asi on nüüd see, et see LIDAR tähendab võib-olla primaarselt protseduuri või tehnoloogiat vms. Kas see on eesti keeles sama mis laserskaneerimine? Ma ei ole kindel, kas seadme ja protseduuri kohta peaks olema eraldi artiklid, aga kui ei, siis peaks artikkel olema ka protseduuri märksõna kaudu leitav ning sissejuhatusest peaks näha olema, et siin on mõlemast juttu.

Ma ise mõtlen, et võib-olla peaks põhiartikkel olema laserskaneerimisest ning seadme kohta peaks olema haruartikkel. Andres (arutelu) 17. jaanuar 2017, kell 12:05 (EET)

Vabandust, ma ei pannud tähele, et praegu ongi ette nähtud eraldi artiklid. Aga sel juhul peaks suurem osa selle artikli sisust olema just artiklis Laserskaneerimine.

Kui guugeldada, siis tundub ka, et LIDAR (suurte tähtedega) on sama mis laserskaneerimine, kuid tavaliselt kasutatakse seda akronüümi siis, kui jutt on aerolaserskaneerimisest. Viimast nimetatakse ka dünaamiliseks laserskaneerimisest. Andres (arutelu) 17. jaanuar 2017, kell 16:00 (EET)

Pealkirjast

Kas ei saaks läbi väikeste tähtedega, nagu seda akronüümi paljudes keeltes kirjutatakse, sealhulgas inglise keeles, kust see pärit on - nagu me kirjutame eesti keeles samuti inglise päritolu akronüümi radar? 2001:7D0:87FF:6480:E8B4:7692:D1F9:68EA 17. jaanuar 2017, kell 10:42 (EET)

Saaks küll. Võiks olla sarnaselt inglisekeelse artikli algusele: Lidar (ehk LIDAR või LiDAR).--VillaK (arutelu) 17. jaanuar 2017, kell 10:44 (EET)

Ma muutsin pealkirja ära, aga sisu ei muutnud. "Võõrsõnade leksikoni" andmetel nimetatakse seda seadet ka laserlokaatoriks. Andres (arutelu) 17. jaanuar 2017, kell 12:05 (EET)