Arutelu:Kiri
Siin oleks veel vaja viidet nendele kirjadele, mida posti teel saadetakse. Kuidas vastavat artiklit võiks nimetada? Kiri (post)? Andres 08:03, 18 Aug 2004 (UTC)
Jajah, ja kolmas tähendus veel lisatud... Arvan millegipärast, et ei pea tegema täpsustuslehekyljeks seda veel... Vaevalt et rohkem tähendusi tuleb, ning definitsioonid on nagunii lyhikesed. --Lulu 12:42, 23 mai 2005 (UTC)
- Arvan küll, et tuleks teha täpsustusleheküljeks (või siis reserveerida esimesele tähendusele). Ega see ei loe, et definitsioonid on lühikesed. Iga mõiste kohta on tarvis eraldi artiklit, kolmanda tähenduse puhul võib-olla ka mingi teise nimega. Andres 14:24, 23 mai 2005 (UTC)
Tegelikult ei pea kirju tingimata posti teel saatma. Kirja võib ka näiteks laua peale jätta. Andres 14:24, 23 mai 2005 (UTC)
- Hm, jah... Neljas tähendus siis juba? Sest postisüsteemis on "kiri" kasutusel terminina, seepärast ka märksõna "kiri (post)". Selle märksõna alla saab kirjutada (koos vastavate linkidega) ka e-kirjast ja e-postist, muidugi, nagu kohe mõtlesin. Aga see kiri, mis on kellelegi lugemiseks jäetud või kuidagi muud moodi saadetud, ei kuulu yhegi praeguse tähendusvariandi alla... Mis see siis on? "Kiri (sõnum)"? Kas sellele on omaette artiklit vaja? --Lulu 14:48, 23 mai 2005 (UTC)
- E-kirjad ju ei kuulu postitermini tähenduse alla. Pealegi, kirju saadetakse (saadeti enne posti tekkimist) ju ka kulleritega või lihtsalt pandi kellelegi (muuhulgas tuvile) kaasa. Arvan, et postiterminile eraldi artiklit vähemalt esialgu pole tarvis, vaid sellest saab rääkida eraldi alajaotuses. Andres 15:24, 23 mai 2005 (UTC)
enda isiku vahendamise
- Mis see tähendab? Andres 21. oktoober 2006, kell 19:27 (UTC)
- Mind pole kohal, kiri on seal minu eest. Kiri on "mina" või harvemal juhul "meie" vormis. --Kamma 21. oktoober 2006, kell 21:17 (UTC)
- See on vaieldav, mille või kelle eest kiri seal on (võib-olla minu jutu eest, kuid minu eest on kirjal raske olla; noh, armastaja võib-olla suudleb kirja, aga kirja võimalused on selles suhtes väga piiratud). Ja sõnastus on minu meelest nii või teisiti liiga krüptiline. Pealegi võin ma kirja lugemise juures kohal olla.
- Oluline on minu meelest ikkagi see (kuigi vast mitte ainult see), et kiri annab edsi mingi sõnumi. Andres 21. oktoober 2006, kell 22:08 (UTC)
- Ma pole ka sugugi veendunud, et kirjatähed on kirja puhul oluised. Andres 21. oktoober 2006, kell 19:28 (UTC)
- Selline on väljend. Kas Sa pead silmas, et hieroglüüfid pole kirjatähed? Või seda, et kirjasid vahel lõhnastatakse? --Kamma 21. oktoober 2006, kell 21:17 (UTC)
- Pean silmas, et kirja ei saa piiritleda meediumi kaudu. On ju võimalik ka näiteks helikiri, rääkimata sellest, et kõik kirjasüsteemid ei kasuta tähti. Andres 21. oktoober 2006, kell 22:08 (UTC)
Arvan, et esimeses lähenduses võiks öelda, et kiri on kirjalik sõnum. Andres 21. oktoober 2006, kell 22:25 (UTC)
Arvan, et kirja kui kirjaliku sõnumi puhul pole tarvis mainida, et sageli saadetakse teda posti teel. Tänapäeval on sagedasem elektrooniline saatmine. Peale selle, tuleks eraldi mainida ka kirja kui postialast mõistet. Kirju eristatakse lahtistest postkaartidest ja panderollidest, samuti ei arvata kirjade hulka telegramme, telekseid ja fakse ning e-kirju. Seejuures ei ole posti seisukohast oluline, et kiri mingit sõnumit sisaldaks. Andres 22. oktoober 2006, kell 07:13 (UTC)
- Posti seisukohast on oluline, et kiri sisaldaks sõnumit. Kirja ei saa taandada sellele, et posti teel on võimalik ka tühjasid ümbrikuid saata. See on perifeerne erand ega ole postiteenuse jaoks oluline. Posti mõte on aga just kirjutatud sõnumite edastamine. Minu teada ei ole lubatud igasuguste väärtpaberite jms saatmine kirjana. Selleks on panderollid, pisipakid, rahakaardid jne. Arvan, et kirja puhul on oluline, et see esindab autorit, kui see ei saa ise kohal olla. Post on sellise esindamise tuntuim vahendaja, mistõttu osutus postile on asjakohane. Kirja kui traditsioonilise meediumi suhtes nihilistlikud määratlused on minu meelest sobimatud ega ava asja olemust. --Kamma 22. oktoober 2006, kell 16:35 (UTC)
- Minu point on selles, et kirja kui kirjaliku sõnumi mõiste ning kirja kui teatud tüüpi postisaadetise mõiste on erinevad ning neid tuleb ka eraldi käsitleda. Kui me räägime postisaadetisest, siis me ei räägi sõnumist endast. Kui me räägime kirjalikust sõnumist, siis me võime ju mainida, kuidas seda edastatada saab, aga see on sõnumi enda seisukohast teisejärguline.
- Kui me saadame posti teel ümbrikuga tühja paberi või tühja ümbriku, siis posti seisukohast on see ikkagi kiri. Ka postieeskirjad ei keela sellise kirja saatmist. Andres 22. oktoober 2006, kell 16:45 (UTC)
- Kellele sellist määratlust eraldi artiklis vaja on? See on derivatiivne täpsustus ühe ametkonna reeglite kohta ja väljendab seda, et postitöötajad ei ava reeglina kirjasid, kui pole kahtlust, et püütakse edastada midagi illegaalset. Kiri kui selline on sõnum. Kuna tühjas ümbrikus ei ole juba per definitionem mitte midagi illegaalset, siis ka seda ei avata. Aga ka tühi ümbrik on sõnum, isegi väga tähenduslik sõnum, nt kirjutaja ekstsentrilistest taotlustest või hajameelsusest -- ja võib seega olla kiri igas mõttes. Pigem on mõttekas täpsustada, et posti teel kirjade edastamiseks on kindlad reeglid ja tavad, mis tingivad selliselt edastatud kirjade puhul teatud vormilised iseärasused. --Kamma 22. oktoober 2006, kell 18:44 (UTC)
- Neid tavasid tuleks kirjeldada, samuti näiteks kirjade liigitust ning kirja mõiste ajalugu. ASelleks on tarvis eraldi artiklit. Andres 22. oktoober 2006, kell 18:48 (UTC)
Minu meelest ei saa kirja defineerida tavapärase edastaja kaudu. Pealegi on kirja tavapärane edastaja tänapäeval minu meelest pigem e-post. Andres 22. oktoober 2006, kell 16:47 (UTC)
- Selgituslehele täpsustuseks see minu arvates sobib. Kui seal on märgitud, et tegemist on kirja kui sõnumiga, mida saadetakse enamasti postiga (kas ka e-post pole mitte post?), siis ei hakka keegi arvama, et see on mingi šrift, transkriptsioon, kindamuster vms. Kas see pole mitte täpsustuslehe eesmärk: juhatada lihtsalt ja selgelt sellele, mida otsitakse. Või peab seal andma ammendava definitsiooni? --Kamma 22. oktoober 2006, kell 18:44 (UTC)
- Definitsioon ei pea ehk olema ammendav, kuid ta ei tohiks olla eksitav. Minu vastuväide ei puuduta niivõrd definitsiooni sõnastust kui püüdu kaks eri mõistet kokku panna.
- Jah, arvan, et e-post ei ole post, kuid e-kiri on kiri. Võib-olla ma eksin. Andres 22. oktoober 2006, kell 18:48 (UTC)
- Minu poolest, las see asi settib. Mina ei oska midagi mõistlikku rohkem arvata. Ma ei näe siin kahte eri mõistet (!), võimalik, et siin on ühe sõna kaks varieeritud tähendust, mida on otstarbekas eri alustelt selgitada, aga mille vahel on sujuvad üleminekud. --Kamma 22. oktoober 2006, kell 20:37 (UTC)
- Olen nõus, et tavakeele seisukohast on siin tähenduste sujuv üleminek. Eri mõistega on aga minu meelest kindlasti tegemist postiasjanduse seisukohast. Peale selle tuleks arvestada võimalikku materjali jaotust. Minu meelest on nii, et kui mõlemad lähenemised kirjale ühte artiklisse panna, siis ei ole artiklil saba ega sarvi. Esitus oleks liiga ebamäärane ja laialivalguv. eks see ole vist enam-vähem seesama, mis Sinagi ütlesid. Andres 22. oktoober 2006, kell 22:02 (UTC)
- Mulle tundub nüüd, et Sinu lähenemine on mõeldav. Kui hakkame artklit kirjutama, eks siis paistab. Andres 23. oktoober 2006, kell 22:45 (UTC)
Kas ei peaks eristama kirja kui üldist nähtust ja konkreetset kirjasüsteemi? Andres 29. jaanuar 2007, kell 06:13 (UTC)
Ehk peaks selle pealkirja reserveerima esimesele tähendusele. Andres 29. jaanuar 2007, kell 06:13 (UTC)
Palun aidake linke siia korda teha. Mul jäi see pooleli. Andres 29. jaanuar 2007, kell 06:14 (UTC)
interwikid muuda
Kas keelelinke võib siia niimoodi lisada? Keelelingid pannakse ju vastavalt artikli sisule, mitte pealkirja tähtkoosseisu järgi. Ja täpsustuslehekülgedele on üldse kahtlane mingeid keelelinke panna. Adeliine 15. veebruar 2010, kell 10:24 (UTC)
- Minu meelest on just nii õige. Täpsustuslehtede puhul tuleb just lähtuda kirjapildist. Nii me saame teada, mida "Kiri" veel võib tähendada. Andres 15. veebruar 2010, kell 14:31 (UTC)
- Ja ma rõhutan, et täpsustusleheküljelt tohib keelelinke panna ainult teistele täpsustuslehekülgedele. Arvan, et praegu on keelelingid õiged. Taivo 15. veebruar 2010, kell 18:06 (UTC)
Siin on praegu kaks linki, Kiri (sõnum) ja Kiri (post). Minu meelest on artiklis Kiri (post) praegu sisu, mis peaks olema artiklis Kiri (sõnum). Artiklis Kiri (post) tuleks rääkida kirjast kui postisaadetisest. Andres 15. veebruar 2010, kell 14:34 (UTC)
- Kiri on tüpograafiline või kalligraafiline kirjastiil (šrift, font).
Sellist sõna nagu kirjastiil ÕS ei tunne (ingl font style on kirjalaad); šrift on ÕSi järgi kirjamärkide kujundusliik, nt kursiiv (seega samuti kirjalaad). – LAviki (arutelu) 16. detsember 2016, kell 10:02 (EET)