Arutelu:Kersti Kaljulaid/Arhiiv 1

Kersti Kaljulaid astub presidendi ametisse 10. oktobril!

Viimane link ei lähe õigesse kohta. Andres (arutelu) 8. august 2015, kell 21:26 (EEST)

Asendasin töötava lingiga, aga see ei vii ajakirja lehele.--Morel (arutelu) 8. august 2015, kell 22:47 (EEST)

---

"Kersti Kaljulaid (sündinud 30. detsembril 1969) on Euroopa Kontrollikoja liige." Mingi üldisem määratlus tuleks esimesse lausesse kirjutada. Velirand (arutelu) 28. september 2016, kell 10:08 (EEST)

panin praegu "ametnik ja ärijuht", sest otseselt poliitik pole ta olnud, kuna erakonna lihtliiget on minu meelest liiast poliitikuks nimetada. n-ö poliitilise ametnikuna peaministri nõunikuna ja poolpoliitiliselt määratava kontrollikoja liikmena on ta olnud kõige lähemal poliitikustaatusele, aga kumbki pole päris poliitiku ametikoht; mõlemale kohale määratakse ka lihtsalt tehnokraate-erialainimesi. -- Ohpuu (arutelu) 28. september 2016, kell 10:23 (EEST)

Praeguseks on ta juba poliitik. Inimene, kes kirjutab kogu Eestimaa rahvale avaliku kirja, milles kirjeldab, mida ta presidendina tegema hakkab, on poliitik. Politeia, eks ole.

Palun kirjuta alla.

Jah, küllap vist. Aga ma kirjutan kõigepealt, et ta on praegu presidendikandidaat. Andres (arutelu) 30. september 2016, kell 17:38 (EEST)

Panin "poliitiku" sisse. Andres (arutelu) 30. september 2016, kell 18:00 (EEST)

---

Seda, et Kaljulaid oli kontrollikoja liige kuni septembrini 2016, ei kinnita ei 9. ega 10. viiteallikas. Selle kohta on viide artiklis Euroopa Kontrollikoda.

Jääb arusaamatuks, kuidas Kaljulaid ei saanud hakata Praxise juhiks, aga saab hakata presidendiks. Ta ise ütleb, et vakantset kohta täidab kontrollikoja esimees. Andres (arutelu) 1. oktoober 2016, kell 16:22 (EEST)

Ma lugesin nüüd seda ka, mida Kaljulaid kevadel ütleb. Kõige järgi kokku saan ma nii aru, et Kaljulaidi mandaat kontrollikojas ei ole lõppenud, vaid peatatud. Põhimõtteliselt on ta siis ikkagi veel Kontrollikoja liige? See asi vajab uurimist. Andres (arutelu) 1. oktoober 2016, kell 18:55 (EEST)

Viimased kolm linki on üks ja seesama video. Pakun, et võiks panna TV3 video põhilingiks ja teised sinna juurde. Andres (arutelu) 1. oktoober 2016, kell 20:29 (EEST)

Palun aidake see korda teha. Andres (arutelu) 5. oktoober 2016, kell 21:41 (EEST)

Mina olen ka kooliekskursioonil käinud.

Võtsin selle lause artiklist välja. Aga näha on, et Maemehe laamendamine taas kord kedagi ei huvita.--2001:7D0:87C9:9580:E499:6E08:B96F:479E 1. oktoober 2016, kell 22:33 (EEST)

Vabandust. Sa jõudsid ette. Mind huvitab küll, aga ma ei ole veel jõudnud kõike vaadata, sest ma vaatan teisi artikleid ka.

Tegu ei olnud kooliekskursioonidega. Andres (arutelu) 1. oktoober 2016, kell 23:03 (EEST)

No kuulge, ta ju pole veel president.

Täiendasin: valitud. Või oleks parem: Vabariigi President electus?2001:7D0:87FF:6480:C1A9:A36E:EE0C:9831 3. oktoober 2016, kell 15:21 (EEST)

Täiendasin. Ühtlasi kaitsesin artiklit. Vandalism läheb järjest hullemaks ja parem on kiirelt seda takistama hakata. Ivo (arutelu) 3. oktoober 2016, kell 15:32 (EEST)

Mis vandalism. Puuduvad igasugused andmed Kaljulaidi kohta. Kus töötas 1992-1996? See et Kersti seda varjab, ei tähenda et me sellest kirjutama ei pea ! Aitab siin nendest vandalismijuttudest ja "saladustest". Kasutaja: Marbella112 (arutelu) 3. oktoober 2016, kell 19:59 (EEST)

Kus töötas 1992-1996?

TERASE PILGUGA ÜLIÕPILANE, KES ÕIENDAS VASTU, UT, 10. mai 2010: «Kui ma 1994. aastal soovisin pärast pojaga kodus olemist tagasi tööle minna, ..." 2001:BB8:2002:500:250:56FF:FE82:E3D1 5. oktoober 2016, kell 14:32 (EEST)

Kus töötas 1992-1996? See et Kersti seda varjab, ... Viiendas viites on ju kogu töökäik kirjas (Majandus24.postimees.ee, 7. mai 2011). 2001:BB8:2002:500:250:56FF:FE82:E3D1 7. oktoober 2016, kell 13:19 (EEST)

Marbella112, kuskohast need viimati lisatud andmed pärit on? Miks viidatud teksti seest kadus ära info, et Kaljulaidil on praeguse abikaasaga kaks poega? Allikas ütleb: "Kersti Kaljulaid on seni Eesti Päevalehe Laupäevalehele jaanuaris antud intervjuus napilt nimetanud, et tal on täiskasvanud tütar (doktorant ehituse valdkonnas) ja poeg (IT-spetsialist) esimesest abielust ning kaks väiksemat poega (11- ja kuueaastane) praegusest." Cumbril 3. oktoober 2016, kell 20:40 (EEST)

Kuna see teave on viitamata, siis võtan selle välja. Tagasi panemisel palun lisada viited.

Isa Jaak Kaljulaid (1946-1998), ema Lindu Kaljulaid. Vanaisa oli Theodor Kaljulaid (1903-1983), kes enne Kaljulaidi nime võtmist kandis perekonnanime Look. Theodor Kaljulaidi (Look) isa oli Jaak Klook (1867-1935) ja ema Leena Klook. Esimesest abielust on Kersti Kaljulaidil tütar ja poeg, esimeses abielus kandis Kersti Kaljulaid perekonnanime Talvik. 27 aastane tütar on doktorant ehituse valdkonnas ja 22 aastane vanem poeg tegutseb IT-valdkonnas. Kaks nooremat poega, üks 11 aastane ja teine 7 aastane, on teistest suhetest.

Cumbril 3. oktoober 2016, kell 21:28 (EEST)

See soov jõledalt toimetada, ise midagi teadmata, on ikka päris veider. Kust te võtate , et Kaljulaidil on nooremad pojad Makismovskiga. Fraas : "neil on kaks poega", tähendab et nende peres on kaks poega, mitte seda et Maksimovski on nende mõlema isa. Vikipeedia ei ole kollane leht, saage ometi aru. Pole mõtet lehtede pläma siia riputada. Kasutaja: Marbella112 (arutelu) 3. oktoober 2016, kell 21.47 (EEST)

Vikipeedia saab avaldada vaid avalikes allikates olevat infot. Kui allikas ütleb, et tal on tütar ja poeg esimesest abielust ja kaks poega teisest abielust, siis nii saabki artiklisse kirja panna. Selleks, et öelda, et kaks poega on teistest suhetest, on vaja usldusväärset allikat, mis seda kinnitab. Geni.com näiteks ei ole usaldusväärne allikas (kuigi võib olla abistav allikas). Ükski Vikipeedia toimetaja ei peagi konkreetselt midagi teadma, kuid igaühel on õigus küsida, kust allikast mingi info pärit on. Kui usaldusväärset allikat pole, siis on teave kahtluse all ja selle võib eemaldada. Vt Vikipeedia:Usaldusväärsuse tagamine. Cumbril 3. oktoober 2016, kell 22:03 (EEST)

Seda ma vaatan jah, et meie kobrulehed on teile väga autoriteetsed allikad. Pole nad mingid usaldusväärsed allikad. Vikipeedia kasutab erinevaid kättesaadavaid avalike allikaid. See on normaalne, tegemist on rahvaentsüklopeedia. Eksimusi saab alati parandada, sealhulgas ka elusolev isik ise. Kõik minu poolt esitatud andmed Kersti Kaljulaidi kohta on faktilised. Teie omad EI OLE. Kasutaja: Marbella112 (arutelu) 3. oktoober 2016, kell 22.12 (EEST)

Mina polegi mingeid andmeid Kersti Kaljulaidi kohta esitanud. Küsisin, kust on pärit teie teave, mille lisasite ja palusin lisada viited. Viited on vajalikud, et teised saaks allikatest teavet kontrollida. Õhtuleht ja Päevaleht võivad ju olla mitte väga usaldusväärsed allikad, kuid Geni.com on veel vähem usaldusväärsem allikas, sest seal saab vaid üks isik lisada kontrollimata-toimetamata infot. Cumbril 3. oktoober 2016, kell 22:23 (EEST)

Minu meelest ei ole põlvnemisinfo ja laste andmed (äärmisel juhul ehk ainult nimed) siin üldse vajalikud.--2001:7D0:87C9:9580:2416:4514:6A2D:DB10 3. oktoober 2016, kell 22:18 (EEST)

Minu meelest ka mitte. Laste vanus on üks asi, mida vaja pole. 1) Seda on raske täpselt kindlaks teha (allikas ütleb ainult kui mitme aastane laps on, mitte ei anna sünnikuupäeva). 2) See muutub pidevalt, mistõttu artiklis on see ühel hetkel vale, isegi kui kunagi oli õige. Cumbril 3. oktoober 2016, kell 22:31 (EEST)

See lihtsab näitab kui naeruväärne te olete, ah et isa ka viime välja? :) Ajaloolased on täna ilusasti avalikes allikates kõike kajastanud. Rahuldu nüüd mingi muu artikliga, kus sa oma ebakompetentsust võid demonstreerida.Kasutaja: Marbella112 (arutelu) 4. oktoober 2016, kell 12.15 (EEST)

Laste sünniaastad võiks küll olla (aga vähemalt noorematel lastel võiks jätta eesnimi avaldamata (nende privaatsuse huvides)). Tütre nimi võiks küll avalik olla (ta ju TTÜ ehitusgeodeesia õppejõud).--Juhan121 (arutelu) 4. oktoober 2016, kell 19:52 (EEST)

Kui allikad leiab, siis minu poolest nii võib panna nagu Juhan121 ütleb. Cumbril 4. oktoober 2016, kell 20:20 (EEST)

Tütar 2.12.1988 - ETIS 2001:BB8:2002:500:250:56FF:FE82:E3D1 6. oktoober 2016, kell 15:59 (EEST)

Vaja on ka seda allikat, mis ütleb, et mainitud nimega isik on Kersti Kaljulaidi tütar. Cumbril 6. oktoober 2016, kell 16:07 (EEST)

Delfi 06. oktoober 2016 06:44 lühikokkuvõte Õhtulehe artiklist. 2001:BB8:2002:500:250:56FF:FE82:E3D1 6. oktoober 2016, kell 16:25 (EEST)

Resümeest: Kas ei peaks mainima, et Kersti Talvik oli Uninet Andmeside (nüüd Elisa Eesti) asutajaliige? https://infopank.ee/ettevote/163963/elisa-eesti vt ajalugu Andres (arutelu) 4. oktoober 2016, kell 01:04 (EEST)

Peaks küll. Ja ka seda, millal (mis aastatel) ta oli Kersti Talvik.--Juhan121 (arutelu) 4. oktoober 2016, kell 19:46 (EEST)

Mul paraku ei ole viidatavaid andmeid, aga tundub, et ta oli Talvik 1988–1998. Ilma viitamata ma siiski ei paneks neid aastaid sisse. --Morel (arutelu) 5. oktoober 2016, kell 02:10 (EEST)

Ettevõtetel ei ole liikmeid. On omanikud ja töötajad. Kumb Talvik oli?

Pilti...

... on vaja. Välismaalased juba küsivad. Adeliine 4. oktoober 2016, kell 19:50 (EEST)

1) üks on flickr-is avalikult üleval, seda kasutas mumeelest ka üks Hong-Kongi ajaleht https://www.flickr.com/photos/stocknewsusa/29478609934/

2) ametissenimetamise päeval võiks kohale minna ja siis paar plõksu ka teha

3) loodetavasti ilmub ka predident.ee peale, kas sellelt tohib võtta?

4) kas EL veebis olevaid fotosid tohib kasutada? vt LK 6 http://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/JOURNAL14_0708/QJ-AD-14-007-2A-N.pdf

5) sama EL-i foto on ka praxise kodukal http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2016/07/Kersti-Kaljulaid3.jpg

6) millise kasutusõigusega on TÜ veebi riputatud fotod? http://vilistlaselu.ut.ee/wp-content/uploads/2014/04/Kersti-Kaljulaid.jpg

suwa 4. oktoober 2016, kell 19:58 (EEST)

Teisipäevaks peaksin pildi kätte saama. Praegu on natuke halb aeg. Ivo (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 23:17 (EEST)

Kersti Kaljulaidist on nüüd olemas ametlik foto, mis on allalaaditav presidendi kantselei leheküljelt. Ametlik foto võiks Wikipedias olemas olla? --82.131.124.196 14. oktoober 2016, kell 19:30 (EEST)

Selguse huvides, kui kellelgi veel küsimus tekib: Vikipeedias ei saa kasutada pilte, mille litsents ei ole vaba. Eesti presidendi ametlik foto ei ole vaba, seda pole lubatud kasutada igaks otstarbeks või muuta. Sama kehtib enamiku Eestis kättesaadavate ametlike fotode kohta. Foto staatus "ametlikuna" ei tähenda Eestis juriidiliselt midagi ning erinevalt näiteks USAst on Eestis riigiasutustele kuuluvad loometeosed autoriõigustega kaitstud ja Vikipeedias kasutamiseks ei sobi.

---

Siin on veel fakte. Andres (arutelu) 6. oktoober 2016, kell 11:03 (EEST)

Ekspressi saade. Andres (arutelu) 6. oktoober 2016, kell 11:18 (EEST)

---

Võtsin Raimondi ametikoha välja, sest see muutub ja uuendada ei pruugi meelde tulla. Paren juba kirjutada tema kohta artikkel. Andres (arutelu) 6. oktoober 2016, kell 11:03 (EEST)

---

"Vabariigi President" artikli alguses ja kordused on minu meelest liiast. Vabariigi President on pigem institutsioon, mitte ametikoht. Andres (arutelu) 6. oktoober 2016, kell 11:05 (EEST)

Vaata Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)#VABARIIGI PRESIDENT. 2001:7D0:87FF:6480:8DD0:E835:D9C6:780A 6. oktoober 2016, kell 15:23 (EEST)

---

Minu meelest tema poeg ei ole IT-spetsialist. Ta on küll seda ala õppinud, aga ei tööta sellel alal. Tütre (Silja Märdla) ja poja (Siim Talvik) kohta on tänases Õhtulehes artikkel, aga ma ei pääse sinna ligi. Andres (arutelu) 6. oktoober 2016, kell 11:26 (EEST)'

http://www.ohtuleht.ee/763261/kersti-kaljulaidi-lapsed-on-tublid-nagu-emagi Andres (arutelu) 6. oktoober 2016, kell 11:38 (EEST)

Viitamiskultuurist

ais.ra.ee sessioonlingid on viitamiseks halvad, sest kui sessioon aegub, siis on link kasutuskõlbmatu, st ei vii mitte kuhugi, parem on kasutada konkreetse säiliku (arhivaali) viitekoodi (antud juhul EAA.V-958.2k.14 (endine Eesti Ajalooarhiiv, fond V-958, nimistu 2k, säilitusühik 14)). Teiseks, on mul sügav kahtlus, et konkreetse arhivaali sisu pole Marbella112 oma silmaga näinud, sest teisal juhul oleks ta ilmselt ka leheküljenumbri (neid on konkreetses isikutoimikus üheksa) ära märkinud. Rääkimata siis sellest, et kui seal tõesti on perekonnaliikmed kirjas, siis kehtib sellele juurdepääsupiirang. Kolmandaks, pelgalt asjaolu, et arhiivis hoitakse kellegi Kaljulaiu kohta miskit toimikut, ei tõesta mitte midagi. Eestis on näiteks päris mitu Andrus Ansipit. --kanakukk (arutelu) 6. oktoober 2016, kell 13:03 (EEST).

Kas saad sellekohase selgituse lisada ka juhendisse Vikipeedia:Viitamine ? suwa 7. detsember 2016, kell 22:20 (EET)

?

Pietade, mul küll see Päevalehe lugu tasuline pole, mille sa viitemallis tasuliseks märkisid (http://epl.delfi.ee/news/eesti/kersti-kaljulaid-inimestega-tuleb-raakida-igal-pool-toimib?id=75756097). Cumbril 6. oktoober 2016, kell 14:16 (EEST)

Vox populi, märkuse panemise ajal oli tasuline, nüüd enam ei ole.—Pietadè (arutelu)
Mnjah, proovi nt Kaugest ametnikust koduseks presidendikandidaadiks. Kersti Kaljulaidi kiirmarss või sama asja ilma "digileht." lisanduseta aadressis: Kaugest ametnikust koduseks presidendikandidaadiks. Kersti Kaljulaidi kiirmarss (Artikkel jätkub ... Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.).—Pietadè (arutelu) 6. oktoober 2016, kell 14:40 (EEST)

"Eriklass"

"...inglise keele eriklassi" — mis see tähendab? Võõrkeelte õpetamise kallakuga koolis ei olnud "eriklasse", kool oli, "eri-", aga, implitsiitselt, mitte eksplitsiitselt... (nt, kui prantsuse keele õpetajanna "dekreeti jäi", tuli asemele soome keele õpetajanna, jne)—Pietadè (arutelu) 6. oktoober 2016, kell 15:33 (EEST)

Mis mõttes ei olnud eriklasse? Ametlik termin oli "inglise keele süvaõppega ...". Andres (arutelu) 6. oktoober 2016, kell 15:38 (EEST)

Mis mõttes "ametlik termin", selle aja kohta; siis võinuks olla nt ka selline (või muu) moodustis, mille päälkirjaks nt "Napoleoni vastaste komnoorte võitlussalk", mille tegevuse sisuks võis olla u 10 tundi prantsuse keelt nädalas, +mõned muud keeled (minu koolis oli selle pealkirjaks u "sõjaväetõlkide (sõjaline) ettevalmistus", vojennaja podgotovka) ja mille kirjapandud eesmärgiks nt kogu maailma kapitalismi hävitamine, kommunismi võidu nimel, mille sisuks siiski keelte(+kultuuri) õpe, kirjapandult või mitte.—Pietadè (arutelu)

Kas Sa pead silmas, et "eriklass" ei ole üheselt mõistetav. Siis võib öelda "süvaõppega klass" või "süvaklass". Mulle tundub siiski, et ka "eriklassi" ei saa selles kontekstis mitmeti mõista. Aga võib ju panna ka siselingi. Andres (arutelu) 6. oktoober 2016, kell 22:58 (EEST)

Jah, aga see käis pigem kooli kohta, ja "eriklass" oleks sel puhul olnud selline, kus inglise keelt (hiljem lisandusid teised keeled; või siis oli inglise asemel mõni teine) oleks õpetatud üldtasemel; jah, võeti küll vastu "teeninduspiirkonnas" olevaid lapsi, lisaks ensv muudest piirkondadest tulnuile, aga "eriklasse" (kontekstis: tavapärase üleliidulise õppekava järgi nt inglise keelt mingist klassist alates 2 tundi) neile polnud; mõned õppeained olid alates 1. klassist võõrkeeles.
Või siis, à la, kas Prantsuse Lütseumis olid anni 1945–1990 pr keele eriklassid?Pietadè (arutelu) 6. oktoober 2016, kell 15:57 (EEST)

EKSS-i järgi on "eriklass" süvaklassi kõnekeelne nimetus. Seal on öeldud, et süvaklass on tavakoolis. Aga näiteks see kool, kus mina õppisin, oli süvaõppega, aga kuni 8. klassini oli kolmest paralleelklassist üks tavaklass ja kaks süvaklassi. Naaberkoolis olid nii inglise keele kui ka muusika süvaklassid, ja tavaklasse vist polnudki. Andres (arutelu) 6. oktoober 2016, kell 18:25 (EEST)

Eeldan et Sa kasutad tänase päeva EKSS-i; arutelu selle üle, mida kasutati "sula"-järgselt (u 1968+, arvan) süsteemi osade sildistamiseks ei ole ehk selle art teema; mina lõpetasin ensv keskkooli, mingil ajal, ja ei mäleta, et selles keskkoolis (üks kahest ENSV eliit(kesk)koolist) oleks peale "eri"klasside muid olnud); mäletan ka seda, et u 1970 ja enne seda, nihverdati miskit süsteemis (muidugi, pea-kulaku heakskiidul-nõusolekul), et nt Tartu MHG jm sarnased, saanux mingil tasemel jätkuda...—Pietadè (arutelu) 6. oktoober 2016, kell 19:10 (EEST)

Ma ei tea, kas sõna "süvaklass" tollal kasutati, (ma ei mäleta, et oleksin seda sõna varem kuulnud), aga minu meelest võib kasutada ka tänapäevast terminit.

Mina käisin saksa keele eriklassis, ja ma tean, et minu koolis olid ka teistsugused klassid, aga mõnes teises koolis ei olnud. Kuidas 44. keskkoolis oli, seda ma ei tea. Andres (arutelu) 6. oktoober 2016, kell 22:58 (EEST)

Sisu ilmselt/ehk siiski selles, et inimesehakatis ise tahab nii varases nooruses õppida ja tal aidatakse seda teha, mille näitajateks nt nõuka ajal kõrged kohad ülevabariigilistel ja üleliidulistel olümpiaadidel, tavaliselt reaalteaduste alal; õpilased ei olnud esmajoones "lingvistid", pigem kasutasid nad saadud teadmisi, keelteoskusi suurema kvaliteedi-kvantiteediga teadmiste saamisel/saamiseks. Sestap on "inglise keele eriklass" mu meelest kummaline, ehk veelgi enam nt 50 aasta pärast, jne.—Pietadè (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 00:23 (EEST)

Tallinna 44. Keskkoolis oli lisaks inglise keele eriklassile ka keemia eriklass, või keemia-bioloogia eriklass. Tallinna 44. Keskkooli õpilased olid omal ajal väga tugevad keemia olümpiaadidel, samuti läksid paljud sellest koolist TRÜ-sse bioloogiat õppima.--Juhan121 (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 00:42 (EEST)

Mina mäletan, et meil Trt II kk-s eriklasse polnud, olid pelgalt vahvad pedagoogid, ja paljutki tulenes sellest...—Pietadè (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 01:03 (EEST)

Ingliskeelne versioon

Hetkel, ikka veel, on enwi-s jupp "Although Kaljulaid had trained as a biologist, she soon realised that..." — see tuleks inimkeelde panna...—Pietadè (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 00:37 (EEST)
+kas "pesitsusbioloogia" on ikka "ornitoloogia" alla käiv, nagu hetkel enwi-s on?Pietadè (arutelu)

Ma ei tea, kas keegi veel peale lindude pesitseb, igatahes Kaljulaid tegeles lindudega. Andres (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 01:28 (EEST)

Mnjah, mina pesitsen ka, kui ilm lubab... ja soov kaasa tuleb
Hetkel on osa enwi artiklist kirjutatud vaimus, et "kuna ta, siis ta", mis eeldab...—Pietadè (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 01:45 (EEST)

Sinu pesitsemine bioloogiat ei huvita. Andres (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 08:05 (EEST)

---

Hetkel on enwi 1. viide "total copyright violation", kaheldava allika najal.— Pietadè (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 02:10 (EEST)

Tehniline küsimus

Milline on hetkel pr presidendi töösuhe? Tööluus, eelmisest kohast? või praegune "red tape", lihtsalt küsin?—Pietadè (arutelu)

Seda on sissejuhatuses mainitud, aga põhitekstis peaks võib-olla täpsustama. Andres (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 08:05 (EEST)

---

Ei saa aru, kust see maha kirjutatud on? Cumbril 7. oktoober 2016, kell 03:24 (EEST)

Ilus küsimus, just otsisin, ja ei leidnud; üldiselt, see on olemas mu brawseri historys, kui pääks vaja olema. Ei viitsi hetkel otsima hakata (loe: mõnes maakera punktis on mõnel hetkel öö); nii palju kui mäletan: üks-ühele mahakirjutatud tekst, mitmete lausete ulatuses, tähtegi muutmata, so... (ah ja, see on see imelik lausealustus, milles yx naine loeb teise naise mõtteid ja postitab need...)—Pietadè (arutelu)

Lisan siis ka selle hetkelausetuse, mis on/oli teisest kohast 1/1-le maha kirjutatud:
Olles saanud bioloogi hariduse, mõistis Kaljulaid, et hea sissetulekuga erialast tööd leida on keeruline: sissetulek poleks katnud tema kahe lapse lasteaiatasu. Seetõttu tegi ta otsuse liikuda edasi ärivaldkonda...

Allikas, mille põhjal selle lause kirjutasin, on viites antud. Kui sa süüdistad mind mingi mulje (või brauseri history) põhjal mahakirjutamises, siis palun anna link, kust see on maha kirjutatud. Muidu loen seda lihtsalt trollimiseks. Cumbril 7. oktoober 2016, kell 03:39 (EEST)

No, usaldus peab olema; lingi andmisest poleks kasu, sest hetkel on selle sisu kaotatud; üldiselt, meie ei saa kirjutada, mida keegi tundis, arvas jne, saame tõdeda, et keegi arvas neid nii- v naamoodi arvavat/mõtlevat; võin sulle lisada ka isikliku allkirja/templi: Inimene, kes kunagi ei valeta...—Pietadè (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 03:48 (EEST)

Lingi andmisest oleks see kasu, et selle abil oleks sul võimalik tõestada oma väidet mitme lause pikkuses sõna-sõnalt maha kirjutamise kohta. Äkki mõtled teinekord järgi, kui mulje või unenäo põhjal hakkad kedagi süüdistama. Cumbril 7. oktoober 2016, kell 04:05 (EEST)

See "mulje/unenäo" jutt on kena, nt enwi-sse kirjutades olen lahendanud asja kaldkriipsudega (iseäranis BBC-l ja Reutersil on kombeks muuta sama aadressi all olevaid üllitisi päeva jooksul kordi), mõnes "võrgukultuuris" on lugejale antud võimalus: "märgi vale koht ära ja teavita". Huvitav, kui teha nt BBC/Reutersi apsudest ("allpool olijatest" rääkimata) kuvatõmmised, kuidas siis nende avaldamisega lugu oleks... Ja, põhimõtteliselt, ei viitsi hakata otsima tmp failidest kinnitust sellele, mida olen näinud. Ehk siis, "brežnevistlikult": "kui mõtled, ära ütle, kui ütled, ära kirjuta, kui kirjutad, ära alla kirjuta, kui alla kirjutad, ära imesta!", mina kirjutan alla, eelnevalt üteledes, et kogu selle jama peaks siit ehk üldse ära kustutama...—Pietadè (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 10:03 (EEST)

Selle udujama ja asjasse mittepuutuvad unenäod peaks ehk siit arutelust kustutama.

See koht, millest juttu on, tuleks asjalikumaks ümber teha. Asjast on ka eestikeelsetes allikates põhjalikumalt räägitud, nii et viidata saab otsesemalt. Näiteks sõna "mõistis" ei ole tarvis kasutada. Andres (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 08:05 (EEST)

Vaatasin nüüd, et ongi viidatud eestikeelsele allikale. Ma katsun selle ümber teha. Sellest on mujal ka kuidagi teistmoodi räägitud. Andres (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 08:15 (EEST)

Tegin ümber, võite redigeerida. Arvan, et teise lause võiks ära jätta. Või siis täiendada hariduse osa. 7. oktoober 2016, kell 08:21 (EEST)~

---

Ma ei ole nõus kahe välislingi äravõtmisega sellepärast, et need on viidetes olemas. Need ei ole sellised asjad, mida pole sellepärast mõtet lugeda, et nende sisu sisaldub juba artiklis. Andres (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 08:05 (EEST)

Mina ei ole nõus sellega, et välislinkide alla kuhjatakse igasugust suvalist ja väheseotud kraami, mistõttu loend kasvab nii pikaks, et seal pole võimalik orienteeruda. Seal peaks olema vaid kõige olulisemad ja ülevaatlikumad artiklid. Cumbril 7. oktoober 2016, kell 13:13 (EEST)

Mõtlen seda, et kui välislinkide all ongi midagi väärtuslikku, mida tasub lugeda, siis kaob see väheoluliste linkide vahele ära. Cumbril 7. oktoober 2016, kell 13:17 (EEST)

Seda küll, aga praegu Sa võtsid just olulised artiklid ära. Andres (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 17:09 (EEST)

No pane siis tagasi, mis sinu meelest olulised olid. Aga osa välislinkidest tuleb välja visata. Cumbril 7. oktoober 2016, kell 17:39 (EEST)

---

Minu meelest korporatsiooni kuulumine ei sobi hariduse alla. Andres (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 08:21 (EEST)

Pane siis mujale. Mina ei oska kuhugi panna. Cumbril 7. oktoober 2016, kell 13:13 (EEST)

Aga kuhu siis. Pärast Lõpetas x aastal y kõrgkooli z teaduskonna. Akadeemiliselt kuulub (s) w korporatsiooni/u seltsi. --Juhan121 (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 17:18 (EEST)

Panin eraldi alajaotusesse. Mina küll ei oleks osanud seda hariduse alt otsida. Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 16:32 (EEST)

Valik tingis ka

Come on: "Et bioloogina töötamine poleks taganud perele piisavat sissetulekut, asus Kaljulaid tööle ärivaldkonnas. Valik tingis ka astumise Tartu Ülikooli majandusteaduskonna kutsemagistriõppesse..." kas see on pärit mingist "perepsühholoogi"/ihuarsti mälestusraamatust...—Pietadè (arutelu)

Õppejõud Pärl (Loogika): "Juhanil oli kombeks purjus peaga oma naist, Mallet, peksta. Palgapäeva järgsel teisipäeval läks sinikates Malle traumapunkti. Mis järelduse te teete?" Õige vastus oli: kuna perel ei olnud puid kütmiseks, siis oli pesuköögi põrand libedaks jäätunud ja Malle libastus..."—Pietadè (arutelu)

On Sul ettepanek? Minu ettepanek on teine lause ära jätta. Andres (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 17:12 (EEST)

Peab mõtlema, "tarkuseterad" à la üks tingis teise, ehk siiski ei sobi.—Pietadè (arutelu)

Keeleoskus

Tema keeleoskus tuleks kirja panna kuhugi, kuid ma ei tea kuhu. "Ma räägin eesti ja inglise keelt võrdlemisi võrdselt, liiga kiiresti mõlemat. Prantsuse keelt räägin suhtluskeelena, loen vabalt. Saksa keeles on mul B1, millega saab restoranis toidu tellitud. Soome keelt ma ei ole õppinud." http://elu24.postimees.ee/v2/3861007/kersti-kaljulaid-paljastas-oma-halva-omaduse-ma-olen-vaega-kaersitu-inimene Cumbril 7. oktoober 2016, kell 16:44 (EEST)

"Isiklikku" alla eraldi alajaotusse. Andres (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 17:11 (EEST)

Soome keelt ma ei ole õppinud

Seda ei tule kindlasti mõista nii, et ta soome keelt ei oska. Presidendiks valimise järel Riigikogu valges saalis antud pressikonverentsil vastas ta Soome YLE korrespondendi Marjo Näkki eestikeelsele küsimusele ladusas soome keeles. Oma vene keele oskuse kohta on ta kusagil öelnud, et on nõus kõnelema ka vene keeles, kuid esialgu üksnes neljasilmavestluses. 2001:7D0:87FF:6480:60DB:F261:8EB3:84EA 7. oktoober 2016, kell 17:43 (EEST)

Kas A on pikem kui I

Võhiklik küsimus ehk, aga, enwi-s on pandud perenime mõlema "a" hääldus pikaks (ɑː), kas see on õige?—Pietadè (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 17:59 (EEST)

Ei ole, miks peaks olema? Andres (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 18:48 (EEST)

Võtsin "koolonid" tagant ära.—Pietadè (arutelu) 7. oktoober 2016, kell 18:54 (EEST)

---

Palun pange kiri eesti rahvale ja ülikooli ajakirja artikkel tagasi. Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 16:48 (EEST)

Veeb vs paber

Andres, Leian, et kui link on artikli veebiversioonile (ja mitte ületähendus kirjanduse sektsioonis selle kohta, et otsige raamatukogust vastava päeva ajaleheartiklit), siis kasutaja ongi suunatud veebiversiooni juurde ning paberlehes kirjutatu on ebaoluline, sest kasutaja sellele tõenäoliselt niikuinii ligi ei pääse. See on vastusena Sinu kommentaarile "kui artikkel on mingil kuupäeval veebiväljaandes avaldatud, siis ta ei pruugi olla sama kuupäeva paberlehes". Kui veebilehe nö kaubamärk on Postimees, siis selle esitamine kujul postimees.ee on mittekorrektne. Ehk siis ma olen küll sinu märkusega nõus, kuid leian, et paberlehte puudutav ei ole veebiartikli seisukohalt relevantne. Ivo (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 17:11 (EEST)

Mina arvaksin lugejana, et tegu on paberlehe artikliga, millele lihtsalt on lisatud link, et see oleks hõlpsamini kättesaadav.

Paberlehele on tülikam juurde pääseda, samas aga veebiartiklid on sageli tasulised. Anonüümne kasutaja on linke veebiversioonile koos sisuga isegi kustutanud põhjendusega, et need on tasulised ja ta ei saa neid lugeda, ning nimetanud sellise sisu esitamist laamendamiseks. Ja primaarne on ikkagi paberleht, kas pole? Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 17:37 (EEST)

Mina leian, et kui on lingitud veebiartiklile, siis sellest tulenevalt peaks seda tõlgendama viisil, et veebiartikkel ongi sihteesmärk, sest lugeja on suunatud sinna. Samuti puudub lugejal tõenäoliselt võimalus seda paberlehega võrrelda, mispärast ei ole oluline, mis paberil on. Kättesaadav materjal on ju veebi oma.

Olen nõus, et tasulistele artiklitele võiks vähem linkida, kuid mitte sellega, et neile üldse linkida ei tohiks (st tasuks olla kriitilisem, kas nimetatud artiklit on mõtet välja tuua, kui sellel on ligipääsupiirang).

Tänasel päeval on ajalehtede lugemine juba ammu paljuski veebi kolinud ja see tendents ainult süveneb. Seega ei pea ma korrektseks eeldust, et paberleht on primaarne. Lisaks on Vikipeedia ju veebis, mis tähendab, et artiklite lugejad on juba veebikeskkonnas ja seda enam on neile oluline/kättesaadav veebis olev. Ivo (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 18:08 (EEST)

Minul on küll kodus posu ajalehti, olen nende järgi viiteid pannud. Näiteks anonüümne kasutaja põlgas Eesti Ekspressi veebiväljaande lingid need ära, sest tema neid lugeda ei saanud. Minu oli kodus leht olemas ja märkisin ka leheküljenumbri.

Ja kuidas trükitud raamatutega on? Trükitud ajalehti ei ole raamatukogust raskem kätte saada kui raamatuid. Kas raamatuviiteid ka ei tohi kirjanduse all anda, sest on vähetõenäoline, et keegi neid loeb?

Minu meelest link veebiväljaandele on kahemõtteline, kui kasutatakse lihtsalt ajalehe nime. Ma ei usu, et ma olen ainuke, kelle jaoks see nii on.

Kui on tarvis viidata, siis minu meelest ligipääsupiirangul pole tähtsust. Võimaluse korral on minu meelest alati mõistlik tuua ära ka viide trükiväljaandele. Ma ei oska öelda, kumb on raskemini kättesaadav. (Kas me peaks need viited ära jätma, mille kontrollimiseks tuleb raamatukokku või poodi minna?) Aga ligipääsupiirangud ei kehti kõigile ja need on vist enamasti ajutised.

Sel juhul, kui artikkel ilmub ainult veebikeskkonnas, ei ole trükiväljaanne primaarne. Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 19:21 (EEST)

Ükskõik, mida mingi anonüümne kasutaja tegi või arvas.

Kui on vaja faktile viidata, siis sobib sama hästi ligipääsupiiranguga lehekülg või paberväljaanne. Muidugi võiks eelistada vabalt ligipääsetavat materjali, aga sageli pole see võimalik.

Juhul kui viidet luues vaatas autor veebiväljaannet ja suunab lugeja samuti edasi veebiväljaande peale, siis kuidas saad sa väita, et paberleht omab siin üldse mingit tähtust? Ma pole sellega mitte kuidagi nõus.

On eraldi asi, kui artiklit koostades vaadati paberväljannet, kuid siis võiks ka viite hoopis teistpidi moodustada. Nt kujul "Autor: "Artiklinimi" Väljanne, kuupäev, lk ([link veebiartiklile artikkel veebis])". Ivo (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 20:23 (EEST)

Kui öeldakse lihtsalt "Postimees", siis mina (ja ma arvan, et teised ka) saan nii aru, et jutt on paberväljaandest (või vähemalt on niisugune kahtlus). Sellepärast see ongi tähtis.

No kui paberväljaannet vaadati, siis linki pole, siis on minu meelest asi selge, ükskõik kuidas vormistada.

Miks siis anonüümne kasutaja tähtis pole, kui ta siin tegutseb? Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 21:27 (EEST)

Pigem pidasin silmas seda, et ühe kasutaja arvamus pole asi, mida peaks tingimata kõigile laiendama. S.t. see, et keegi on nii teinud, et tähenda, et peamegi nii tegema.

Siin peangi oluliseks seda, et asja vaatamisel paberil on viide ilma lingita (ja kui keegi veebist selle kohta hiljem midagi leiab, siis lisagu see link sinna viitesse nii, et vastav hilisem lisandus oleks selgelt eristatav). Sellest tulenevalt pean loomulikuks, et peaksime vaikimisi eeldama, et kõigi lingiga viidete puhul on kasutanud lähteallikana vastavat veebilehekülge (mis ühtlasi tähendab, et kogu viiteinfo lähtugu sellest allikast ja detailid, nagu kas üldse ja kui, siis millal avaldati asi paberil, ei oma mingit tähtsust).

Ma ei pea põhjendatuks eeldust, et Postimees viitab paberväljaandele, sest see pole eksklusiivselt paberväljaandega seotud. Tegemist on AS Postimees Grupp kaubamärgiga, mida kasutatakse nii paberlehtede kui ka veebiportaalide juures. Miks peaksime meie hakkama siin mingit eristamist tegema? Ivo (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 22:02 (EEST)

Loe arutelu lõpuosa. Eesti Meedia nõuab, et veebist refereerimisel kasutataks nime Postimees.ee. Järelikult neil pole selle vastu midagi ja nad peavad ise ka vajalikuks vahet teha.

Minu meelest kui me ütleme veebiväljaande kohta "Postimees", siis me anname segase, vastuolulise signaali. Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 22:10 (EEST)

Eesti Meedia nõuab seda, et tagataks Postimehe väljaande leitavus. Kui meil on link artikli juurde, siis see nüüd küll probleem pole. Lisaks on ajakirjanduses see refereerimise mõiste natuke teine ning nad ka ise ei kasuta teistele väljaannetele viitamisel minu arust sageli tippdomeenide väljatoomist.

Konkreetselt veebilehe kui sellise tekstis mainimisel on jah mõistlik domeeniosa välja tuua (nt "artikkel asub postimees.ee veebilehel"), aga viites kajastame me ikka väljaande nime ja mitte veebiaadressi.

Jah, Postimees võib viidata nii paber- kui ka veebiväljaandele. Aga leiab, et kui antud nimetus sobib mõlema kohta, siis ei saa selle kasutamist veebiväljaandega seoses sobimatuks kuulutada. Ivo (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 22:29 (EEST)

Asi pole sobimatuses, vaid selguses. Miks Sa oled "Postimees.ee" vastu, kui see aitab selgusele kaasa? Inimesed mõtlevad erinevalt, mitte tingimata nii nagu Sina. Inimene võib mõelda nii, et see on ju ajalehe nimi, järelikult on antud kuupäev, millal see ajalehes ilmus.

Tundub, et see argument, et tegemist on kaubamärgiga, langeb ära. Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 22:50 (EEST)

Mulle on jäänud mulje, et Postimees nimetab ise oma võrguväljaannet (seda, mis asub lehel www.postimees.ee) Postimees.ee-ks. See ei ole domeeni nimi ega kirjeldav nimi, vaid väljaande nimi. Domeeniosa väljatoomine pole minu meelest eelistatav mitte eelneval põhjusel, vaid täpsuse pärast. Aga see on muidugi täiuse tagaajamine – olukorras, kus suur hulk inimesi ei viitsi panna viiteks midagi muud kui palja lingi. Cumbril 8. oktoober 2016, kell 22:56 (EEST)

Minu meelest täpsuse mõte ongi selgus. Muide, kui pannakse ainult link, siis sellist segadust ei teki. Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 23:15 (EEST)

Ainult link on väga-väga halb lahendus ja mingist selgusest on selle puhul rääkida on kohatu. See kategooria oli algul poole suurem, aga seal on endiselt tohutu arv vigaseid linke. Nende parandamine, kui on olemas ainult link ja ei midagi muud, on suht keeruline ülesanne.

Mulle ei meeldi see, kuna siin näib olevat vastolu viitamise reeglitega. Nimelt toome ära väljaande nime ja nagu varem ütlesin, siis minu arust ei klassifitseeru postimees.ee väljaande nimeks vaid hoopis aadressiks. Ivo (arutelu) 9. oktoober 2016, kell 00:15 (EEST)

Mina ka ei poolda paljast linki. Tahtsin lihtsalt (naljapärast) öelda, et palja lingi puhul ei teki probleemi, et lingi kommentaarist võidakse valesti aru saada.

Postimehe silmis ongi Postimees.ee veebiväljaande nimi. Aadress see sellisena ei ole.

Võimalik oleks öelda ka "Postimehe veebiväljaanne" või "Postimees online", nagu Morel ütles. Andres (arutelu) 9. oktoober 2016, kell 00:44 (EEST)

Kuidas seda eelnevat siis kokku võtta? Nt mida peaksime hakkama Eesti Päevalehe veebiartiklite juurde linkides väljaande nimeks kirjutama (epl.delfi.ee vms)? Ja välismaised leheküljed? Nt MIT Technology Review või technologyreview.com, The New York Times või nytimes.com, jne? Milline peaks olema üldine reegel?

Ma olen seni lähtunud sellest, et püüan esitada väljaande nime ja eeldanud, et kuna niigi on link veebilehele, siis ei tohiks siin mingit kaksipidi mõistmist olla. Paistab, et nii lihtsalt ikka ei saa. Kui Postimees ja postimees.ee on üsna üks ja sama, siis sageli nii lihtne ei ole. Milline peaks olema üldine reegel ja mis oleksid selle piirid? Ivo (arutelu) 9. oktoober 2016, kell 23:25 (EEST)

Mina olen alati just nii teinud, nagu Sa siin näitasid, välja arvatud siis, kui tegu on portaaliga, millel on teistsugune nimi. Andres (arutelu) 10. oktoober 2016, kell 00:08 (EEST)

Mulle tundub see lähenemine isegi veel probleemsem, kuna sellised aadressid on veel vähem püsivamad kui nimed (epl.ee → epl.delfi.ee jne) ja sageli ka vähem teatud (nt teatakse nimesid Vikipeedia ja Wikipedia, aga sageli mitte selle veebiaadressi ning epl.delfi.ee stiilis nimi võib olla veel vähem selge).

Anna äkki mõni konkreetne näide, et millisel kujul sa tahaksid, et miski artiklilink oleks edasi antud. Ivo (arutelu) 10. oktoober 2016, kell 00:20 (EEST)

Olgu see aadress milline tahes, selle järgi saab lugeja aru, et ei viidata paberväljaandele.

Sa tõid ju näited, nii tahaksingi. Kui on tegu portaaliga, millel on nimi, näiteks Delfi või Huffington Post või BBC World News, siis nimi, ja selle võib ka lingistada.

Muidu nagu tavaliselt: autori nimi, punkt, link aadressi ja pealkirjaga, koma, väljaanne, koma, avaldamise kuupäev. Neid stiile on ka teisi. Andres (arutelu) 10. oktoober 2016, kell 00:52 (EEST)

Näiteid, kus on raske väljaande nime üle otsustada, leiab palju. Vt ntx seda http://televeeb.ohtuleht.ee/763561/anna-teada-ja-haaleta-kes-oli-sinu-lemmik-teises-naosaates – kas väljaandja on Televeeb nagu päises ülal vasakul on kirjas? Tavaliselt on väljaande nimi just seal. Või on Õhtuleht? Või Televeeb.ee nagu loo autoriks on märgitud? Teine näide: http://arileht.delfi.ee/. Kas väljaandja on Ärileht.ee nagu päises kirjas? Või Ärileht? (Brauseri tiitli väli ütleb Ärileht.) Kui kasutada domeeninime, siis vähemalt pole vaja pikalt mõelda. Mulle tundub sobivaim kasutada väljaande nime nagu see ülal vasemal päises on, esimesel juhul võibolla Õhtulehe Televeeb? (Televeebi uudised ilmselt paberväljandesse sel kujul ei jõua.) Teisel juhul Ärileht.ee. Kui on teada, kuidas väljaanne enda veebiportaali ise nimetab, kasutada seda nime. (Postimees.ee > Postimees.) Ja kui ei oska otsustada, siis kasutada domeeni nime koos tippdomeeniga. Cumbril 10. oktoober 2016, kell 04:31 (EEST)

Muide, ERR-i asemel tuleks ülal toodust lähtudes kirjutada ERR.ee, sest see on see, mis päises seisab. Minu arust on lihtsalt ERR ebaselge, sest ERR on ju nii ETV kui Vikerraadio kui tont teab mis. Cumbril 10. oktoober 2016, kell 16:09 (EEST)

Mis mõttes "postimees.ee" on ebakorrektne? Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 17:39 (EEST)

Kaubamärk on Postimees. See, et sellele on lisatud tippdomeen tuleneb lihtsalt interneti ülesehituse loogikast. Sama hästi võiks juurde lisada Maakri 23a, Tallinn 10145 (st Postimehe peakontori aadressi). Ehk siis see ebakorrektne ei märgi seda, et see väljendusviis otseselt vale oleks, kuid seda, et see see ei ole parim võimalik. Mittemõistlik oleks vast siinkohal parem olnud. Ivo (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 18:08 (EEST)

Aga ma ju selgitasin, miks "postimees.ee" on minu meelest mõistlikum.

Mina olen alati ajalehe veebiväljaande teistmoodi märkinud (portaalide puhul on teine lugu, seal võib portaali nime kasutada) ja ka parandanud, kui on teisiti. Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 19:21 (EEST)

Minu meelest Postimehe koondleheküljele ei tohiks linkida, sest see on müra. Lugeja võiks sama hästi siis juba guugeldada. Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 17:43 (EEST)

Leian, et seesugune koondartikkel on igati väärtuslik ja koondades kokku asjakohast infot teeb see teavet otsiva lugeja elu lihtsamaks. Ivo (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 18:08 (EEST)

Ma ei vaidle väärtuslikkuse vastu, lihtsalt leian, et Vikipeediast ei ole mõtet niisugustesse kohtadesse linkida, muidu poleks Vikipeedia linke üldse tarvis. Süstematiseeritud lingivalik teeb ju veel lihtsamaks. Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 19:21 (EEST)

Kas räägime ikka samast asjast? See artikkel sisaldab valitud tsitaate valitud artiklitest. Jutt käib ikka sellest?

Leian, et Vikipeedia just nimelt võiks välja tuua linke teiste andmebaaside jms juurde (kui neid esineb), kust lugeja saaks nii ligipääsu paljude materjalide juurde. Ivo (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 20:23 (EEST)

Vabandust, ma võtan oma sõnad tagasi. See on asjalik materjal, millele tasub linkida. Ma ei rääkinud samast asjast. Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 21:33 (EEST)

Mina sain nii aru, et Andres mõtles, et kui viites on öeldud "Postimees, 16. veebruar 2012" ja link läheb veebiartiklile, siis tegelikult võib nimetatud artikkel olla paberlehes avaldatud teisel kuupäeval. Postimees.ee on sel juhul täpsem, sest see viitab artikli veebiversioonile. "Postimees" viitab paberlehele. Ma eelistan alati veebilehele viitamisel panna näiteks sport.err.ee ja mitte ERR, sest nii on täpsem. (On the second thought, ma vist alati ikka ei tee nii, aga idee poolest võiks teha.) Cumbril 8. oktoober 2016, kell 18:33 (EEST)

Nii peent vahet ma pole teinud, selle mõttest ma ei saa aru. Esiteks, ERR-il trükiväljaannet ei ole, ja teiseks, sport.err.ee on ainult teistsugune aadress, väljaanne on sama (vähemalt nii ma olen aru saanud, võib-olla ma eksin). Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 19:25 (EEST)

Mina arvan ka, et tuleks kuidagi tähistada, et viide on veebiversioonile. Vahel olen näinud Postimees online (olen ka ise vist kasutanud), aga see pole jällegi eestikeelne. Ma ei tea, mis oleks kõiki rahuldav lahendus.--Morel (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 21:03 (EEST)

"postimees.ee" või "Postimees.ee" on seni kasutatud, aga Ivo ütleb, et see pole korrektne. Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 21:17 (EEST)

Sport.err.ee on visuaalselt eristatav lehest Err.ee. Juriidiliselt ta pole küll erinev väljaanne, kuid kui ERR ise kasutab pealkirja "SPORT.ERR.EE VÄRSKED UUDISED", siis on ta mingil kujul eraldiseisev. Cumbril 8. oktoober 2016, kell 21:37 (EEST)

Nojah, küllap seal on omaette toimetus. Ma siis võtan teinekord arvesse. Sel juhul on mõtet kirjutada ka "err.ee", muidu ei saa neid asju eristada. Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 22:16 (EEST)

A see on ka õige, et ükski Vikipeedia artikli lugeja tõenäoliselt ei lähe peale artikli lugemist raamatukokku Postimehe paberväljandest viidatud teksti otsima. Cumbril 8. oktoober 2016, kell 18:47 (EEST)

ära sa selles, arvestades tänapäeva tehnilisi võimalusi, teps nii kindel ole :)

nt kiika siia http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea :)

suwa 8. oktoober 2016, kell 19:13 (EEST)

Ja kolmas mõte on see, et osad lood ilmuvadki ainult veebis ja paberlehele ei jõua. Kui täpselt ei tea, on parem viidata võimalikult täpselt, so veebiväljaandele. Cumbril 8. oktoober 2016, kell 18:54 (EEST)

Leian, et vaikimisi tuleks arvestada, et viide ongi veebiväljaandele, kui viites pole väljendatud teisiti. Kui see ei ole nii, siis ei tohiks sinna artiklinime taha mingit linki peita, sest see oleks lugeja eksitamine.

Väljaande veebiaadressi kasutamine tegeliku kaubamärgi asemel on minu arvates selgelt mittemõistlik. Just nagu eelnevalt välja tõin: Postimehele viidetes ei kasutame me ju väljaande peakontori aadressi. Viiteelemendiks on ikkagi väljaande nimi. Ivo (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 20:28 (EEST)

Postimees ise kasutab ka nimevormi Postimees.ee (vt Ahsoousi lingitud lehe paremal serval ja tekstis). Elu24.postimees.ee ei ole päris sama, mis Postimees.ee. Arvatavasti on Postimees.ee, Elu24.postimees.ee, Naine.postimees.ee jne kõik kaubamärkidena registreeritud. Cumbril 8. oktoober 2016, kell 21:37 (EEST)

just, ja kuna tehniliselt on suvalise nupu või pikema kirjutise elukaar tänapäeval selline:

autori arvuti - toimetaja arvuti - küljendaja arvuti - veeb ja trükikoda

siis võiks kõikidele välistele objektidele olla viide (inglise keeles REF) ja kui on siis selle all ka hüperviide(HREF), mida siinsed mittenetinohikud jäärapäiselt võõrsanana linkiks sõimavad, siis saab klikkida ja kui pole, siis otsida paberil ... tegemist on ikka viitega ... nagu kiri ja e-kiri jne jne ... 21.saj ikkagi. :P suwa 8. oktoober 2016, kell 19:20 (EEST)

Tundub siiski, et Postimehe veebile viitamisel tuleb kirjutada ka tippdomeen välja. Näiteks sealsetes kasutustingimustes on lause: "Refereeritud materjali järele lisada internetis täpne viide AS Postimees Grupp originaalmaterjalile sõnadega: «Refereeritud artikli täistekst Postimees.ee veebilehel», mis on klikitav ning suunab otse AS Postimees Grupi materjalile, mida kasutati." (vaata http://www.postimees.ee/68128/kasutustingimused )

Ma ei oska seda sealt välja lugeda. Küll on aga näha, et nad eelistavad nime "Postimees.ee" nimele "Postimees", nii et jutt kaubamärgist kinnipidamisest ei pea paika.

Mina saan nii aru, et refereerimise all ei peeta seal silmas seda, mida meie siin teeme. Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 21:42 (EEST)

Refereerimine on see: [1]. Muidu poleks mõtet täistekstist rääkida. Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 21:50 (EEST)

Jah, sain nüüd aru, nad tahavad, et tippdomeen oleks välja kirjutatud. Andres (arutelu) 8. oktoober 2016, kell 22:03 (EEST)

Veel üks tsitaat: Postimees.ee on uudisteportaal, kus kajastatakse päevakajalisi eesti- ja välismaiseid uudiseid ning arvamusi. Uudisteportaal koondab endas Tallinna, Tartu, Pärnu, Viljandi, Rakvere, Järvamaa ja Valgamaa kohalikest uudistest kirjutavaid portaale, arvamus-, kultuuri-, naiste-, majandus-, tarbija-, tervise-, kodu-, tehnika, spordi-, meelelahutusportaale (Elu24, Limon) ja ilmaportaali (ilmajaam.ee). http://eestimeedia.ee/ettevotted-ja-brandid/eesti-ettevotted/as-postimees/postimees1 Seega tegu ei ole ühe ajalehe veebiväljaandega, pealegi sisaldab see ka spetsiaalselt veebi jaoks loodud sisu, mida ei pruugi olla mitte üheski ajalehes.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 9. oktoober 2016, kell 00:42 (EEST)