Arutelu:Harilik rästik

Aktiivsed arutelud
Arhiivid
Arhiivid

Arhiiv 1

arusaamatu!?Redigeeri

Ehmatusega nägin, et meie tavalisest maost rääkiv artikkel on kohutavalt üle koormatud erialase materjaliga ja tapetud meeletult pika (ja kahjuks üsna sisutu) sisukorraga. Wikipediat kasutavad ka loodushuvilised lapsed (!), nemad aga siit head ülevaatlikku (referatiivset) infot ei leia. Entsüklopeedia mõte on esitada lühidalt (!) kõige olulisem, mis käib antud märksõna kohta ja anda viited alateemasid käsitlevatele artiklitele. Siin on aga kõik kokku kuhjatud (isegi hädaabi number, kuhu helistada rästikuhammustuse korral... ja et mitte sattuda paanikasse!).

Artiklist ´rästik´ tuleb kustutada kõik see, mis käib üldiselt kõigi madude kohta ja jätta ainult see, mis käib selle liigi kohta! Siin on tohutult infomüra, mis tuleks eraldada ja lisada teistesse vastavatesse artiklitesse!

Võiksin selle kokkuvõtva ülevaate ju teha, aga seda ei leiaks sellest monstrumsisukorrast keegi üles! Aidake mittevajalik kõrvaldada või mujale suunata!!! NN --– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 90.191.118.216 (arutelukaastöö) .

Hakkasin sellega tegelema, aga ma ei jõudnud eriti kaugele, sest infomüra on ka minu jaoks liiga palju. Mingist hetkest mõtlesin, et targem on natuke oodata ja siis paremaks teha. Üks võimalus on taastada redaktsioon 14. detsembrist 2012 ja vahepeal lisatud infost sobiv osa järk-järgult tagasi panna. --Jaan513 (arutelu) 21. veebruar 2013, kell 12:31 (EET)
Mis siin artikli juures toimub, vahepeal tundus, et sopp on välja roogitud, nüüd topitakse tagasi?Kyng (arutelu) 13. märts 2013, kell 10:17 (EET)
Kõige ees peaks olema kirjeldus ja tunnused mille järgi teistest liikidest eristada - "Anatoomia ja füsioloogia" ja selle all esimesena "Kehaehitus". Praegu algab artikkel "aiaaugust" ja "aiani" ei jõutagi.
Rästiku pahemal poolel oli pikk arutelu ka Kasutajaga Jaan513, arvasime, et jõudsime kokkuleppele, et kui mul natuke loetud saab (noh kulus plaanitust kauem arvasin sissejuhatuse rästikule võtvat aega 2 kuud, liikumas aga juba neljas kuu) siis hakkan artiklit vormistama...näituseks trükkisin toetutes PEER-idele, et rästiku nahavärvi mõjutab endokriinsüsteem ja aju aga siis tuli seda lähemalt vaadata ja kaardistada võimlaik aju piirkond jne jne.....

"Süsimustade (melanistlike) rästikute,nende siksaktriip pole nähtav, esinemissagedus on varieeruv, nii näiteks arvatakse, et Saksamaa edelaosas ulatub melanistlike rästikute osakaal 30 kuni 90%ni. [ingl k , http://vipersgarden.at/PDF/M.Wirth.pdf] Uurijate andmetest järeldub, et nimetatud rästikud on tihti pikemad ning sugude vahekord (emased-isased) indikeerib emaste ülekaalu. Rästikud ei sünni süsimustadena, nende värvus muutub endokriinsüsteemi (ajuripats, pro-opiomelanokortiin POMC jt) toimimise kaudu, signaliseerides emastel suguküpsuse saabumist."

aga mis ma loen:

Kõige ees peaks olema kirjeldus ja tunnused mille järgi teistest liikidest eristada - "Anatoomia ja füsioloogia" ja selle all esimesena "Kehaehitus". Praegu algab artikkel "aiaaugust" ja "aiani" ei jõutagi.

Mariina ütlemas: Or else?

Kui Kasutaja Kyng on ka viki kaudu kasutaja Kyng ning tehnoloogia loetakse olevaks siis mina loen: http://et.wikipedia.org/wiki/Nokisr%C3%A4stik http://en.citizendium.org/wiki/Vipera_ammodytes#cite_note-Mal03-1

"Mürgil on proteolüütilised ja neurotoksilised omadused ning see sisaldab vereklompide teket soodustavaid hemotoksiine."

lugesin ja püüdsin loetu lisada viki artikli kaudu Toksiinid: nn madude mürk ehk zootoksiin on nii hemotoksiline, tsütotoksiline kui neurotoksiline ja genotoksiline....

aga minu uuringud indikeerivad, et hariliku rästiku sülg on peamiselt hemotoksiline, st isegi kui vere kaudu saab kahjustada inimesel näituseks ajuripatsi eessagar siis ajuripatsi tagasagar saab toetada organismi elu ja tööd ning hoida elu seni kuni taastuvad ajuripatsi eessagara endokriinrakkude võrgustik koos hormoonidega.....st ajuriptas on võimeline ajuripatsi infarktist (neurotoksiini mõttes) taastuma aga pikema aja jooksul......ja mitte alati.....

edasi

Meil oli Kasutaja Jaan513-ga juttu rästiku mürginäärmetest ja mürgist jne.......uurisin veidike aga ca 30 allikat räägivad ikka süljenäärmestest aga uuringute käigus lugesin kokku rästiku peas pisut rohkem kui 10 nääret, 3-5 paari süljenäärmeid, Harderian nääre, pisaranäärmed jne, jne ja ainult üks-üks allikas nimetas glandula venaris (või midagi sellist) aga see üks allikas tõi ka ära põhjenduse.....

  • W.-E. Engelmann, F. J. Obst, Snakes: Biology, Behavior and Relationship to Man. 1994, Google`i raamat

kuidagi sarnaselt.......: Madudel, keda inimesed peavad mürkmadudeks on madudega, keda mürgituteks peetakse nn süljenäärme nimetus paika pandud selliselt, et Colubridae madudel on Duvernoy nääre ning mürgimadudel on Mürginääre aga see ei tähenda, et mürgita madude sülg poleks mürgine ja tuuakse näituseks katse, kus mürgitu mao süljenäärme- Duvernoy näärme vedelikku pritsiti katseloomadesse ja need üsna ruttu surid...... Autor arvab, et mürginäärmest saab rääkida üksnes koos kõrgelt arenenud mürgihammastega, kui kõrgelt ja kiirelt ma veel leidnud ei ole, sest vanemad filmisalvestised pole kiirust paika pannud, kui milline arv sekundist.....

Palju on puudujääke, ma ei jõua neid loetleda eraldi, sestap püüan need artiklisse lisada, kui on mida lisada, ei noh alati on ja veel pole ma lugenud roomajate ja inimeste keemilisi suhtevõrgustikke, näituseks nii: Chemical Ecology of Vertebrates http://www.media.rmutt.ac.th/media/e-Book/Outdoors%20&%20Nature/Chemical%20Ecology%20of%20Vertebrates.pdf jne. jne nii, et Jõudu tööle, Mariina!.....03.aprill 2013 13:19 Mariina

Palju teksti aga kui välja arvata mingi plaan hiljem toimetama hakata, siis ma ei saa üldse aru, mida sa öelda tahad. Kas kuidagi selgemalt ei ole mõeldav kirjutada?--Kyng (arutelu) 3. aprill 2013, kell 13:29 (EEST)

Millegipärast on siit hulk materjali välja võetud, sealhulgas sünonüümid. Andres (arutelu) 9. mai 2013, kell 00:11 (EEST)


Tänud märkamast Andres! Püüdsin rästiku esmamulje-pildimulje viia veidi vastavusse, aga ei kukkunud hästi välja, et inimene, kes võiks ja kohtab rästikut ta ka rästikuna ära tunneb ja kui pai ei soovi teha ja temaga veidi juttu puhuda ning tema elu veidi vaadelda siis minek ta inimesel tavaliselt ongi....09.mai 2013 7:02

...ja muus osas anatoomia ja füsioloogia on puudulik, ausalt öeldes minu kaudu ta isegi ei meenuta elusolendit (fülogenees, metabolism, paljunemine, õppimine, ensüümid, hormoonide ringlus jpt aga rästikute käitumist inimeste poolt vaadatu- kirjeldatu-jäädvustatu saab pidevalt juurde lisada.......

09.mai 2013 7:07 Mariina

Tere Taivo! Ilusad tänud avitamast aga üks tähelepanek minu kaudu:

Oli: Meessoost rästikud otsivad looduses aktiivselt- keelega õhku nuhutades nii vasakule kui paremale siugeldes läbides nii 1 päeva jooksul sadu meetreid, "vastuvõtlikke" (ingl k "receptive") naissoost seksuaalpartnereid kellega paarituda.

On: Isased rästikud otsivad aktiivselt, keelega õhku nuhutades ja vasakule-paremale siueldes, indlevaid emaseid, läbides nii 1 päeva jooksul sadu meetreid.

ingl termin "receptive" millele mina otsisin lähimaks sobivaks terminiks "vastuvõtlikke" (ingl k "receptive") ei ole minu poolt loetletud allikate põhjal päris sama nagu kodustatud emaste kasside "indlemine":

aga las tema praegu olla sest ma pole suutnud paremini kirjeldada madude seksuaalkäitumisega seonduvat, püüdsin korrigeerida nn isaste rästikute tantsu, mis uurijate arvates on siiski võitlus, püütakse lihastega (jms) teise indiviidi elutähtsaid organeid õhuta jätta , kuna neil käsi pole siis tuleb neil vääneldes kakelda - see on võitlus

ja samuti ei ole täheldanud uurijad (va loomaaedades ja puurides) isaste ja emaste paariselu ega mingit rõõmusädet ega alget emaste rästikute poolt ülepea mingite isastega tegemist teha....sellest vast ka see nn pikale veninud isaste nilpsamine ja väänlemine ---- vastuvõtlikkus võib tähendada ikka pigem sugupoolte vahelist heitlust, vaatamata topelt elunditele, isaste roomajate kaudu sai viide vikipeediasse (kuid hemipeenis erineb roomajatel nii liigiti, surus, kuju ja tänu seksuaalse käitumise eripärale, emane veab isaseid mööda metsa ringi näituseks, leidub palju vigastatuid (see ei ole vast nii oluline üks paljuneimisorgani tööosa jääb ju töökorda)

On: Emase munajuhas leidub tavaliselt 5–20 muna. Rästikutel on platsenta (loetakse küllaltki algeliseks).

Algeline on minu termin, sest vajab täpsemat uurimist minu arusaam(atus): a)platsenta koosneb kahest "kojast" (minu termin, mitte teaduslik) ühel kojal on imetajatele omane platsenta koos vastavate funktsioonidega ja füsioloogia ning biomolekulidega aga teise koja moodustavad kinnitunud pojad, kes emase emaka munajuhas on igaüks oma "kambris"

  • Viviparity and Placentation in Snakes

Daniel G. Blackburn and James R. Stewart

Mariina 9. juuni 2013, kell 06:59 (EEST)

Kui midagi on valesti, palun paranda siis. Andres (arutelu) 10. juuni 2013, kell 05:43 (EEST)
Tere Andres! Valesti ei ole, kui lähtuda algsest artiklist

aga kui ma artiklit rästik komplekteerin siis ei ole ma leidnud eestikeelseid vasteid nii anatoomia, füsioloogia, osteoloogia, südame- ja soonte süsteemi, suguelundkond (kuseelundkond jääb vist välja, neil on omamoodi süsteem), endokriinsüsteem ja siis veel Terminologia Anatomica ja Nomina Anatomica Veterinaria ja teadlane on ikka inimene ja tema kirjeldab tihtilugu ennast ja enda kaudu seega artikkel ka vikipeedias tuleb niikuinii teadlaste tähelepanekutele ja kirjutistele tuginev ja püütakse kirjeldada loodusekasvandikku rästikut aga indlemine nii nagu kirjeldab [[4]]ja mõtleb inimene teisi loomi teatud perioodidel maa-aastast vaadeldes ja/või ettekujutades, mil osad emaloomad otsivad isaste liigikaaslastega tihedamat ja intiimsemat kontakti, mis muul ajal jääb distantseerituks, vabas looduses elavate madude puhul mina ei kasutaks samadel põhjustel miks ma seda oma armsate kassiindiviidide bio-füsio-kemo-loogilise käitumise kirjeldamisel rakendada ei saa aga nagu uurijad rästikutest (jpt maolitest) kirjutavad, kui isased ja emased maod elunevad koos ühes terraariumis näituseks, siis pole emastel väljapääsu, tuleb kõik "välja kannatada" ehk vastu võtta.....

kui rästiku eluga seonduv hakkab avanema, siis püüan ka temast vikipeediasse rohkem kirja panna...

Mariina 10. juuni 2013, kell 07:11 (EEST)

Seda ma mõtlengi. Muuda seda kohta.
Kui eestikeelset terminit ei leia, kasuta ladinakeelset. Hiljem saab asendada. Andres (arutelu) 10. juuni 2013, kell 09:44 (EEST)
Nagu mainisin olen aeglane ja püüan allikad ülesse leida ja kui leitud ja loetud,siis lisada need ka artiklisse "Rästik"...

Mariina 10. juuni 2013, kell 16:29 (EEST)

Tere Taivo! Ja näen-loen, et jälle toimetamas ja ilusad tänud avitamast aga

Oli: Meessoost suguküpsete rästikute seksuaalse käitumise levinuimaks vormiks on polügüünia ning naissoost suguküpsetel rästikutel polüandria.

On: Kummastki soost rästikud paljunevad võimalusel mitme vastassoost partneriga.

rästikutel on seksuaalse käitumise levinuimaks vormiks polügüünia ja polüandria.....need mõlemad mõisted on kasutusel zooloogias ja väljendavad ka minu arvates nimetatud tegevusi enam-vähem rahuldavalt...seetõttu arvan ma, et pean selle lause võib-olla tulevikus tagasi pöörama

sest käesoleval ajal pole mul selge rästikute täpsed seksuaalse käitumise mustrid ja kuidas nad nn " vastuvõtlikke emaseid" kohtlevad ja mida näitavad geneetilised uuringud, kui mitmed neist vahekordadest ka järglasteni jõuavad, nii peast mäletan kaudselt, et "esimese" isase rästiku seemnesiire võis olla 70% protsenti järglastest ja edasi vähenes...... ja ikka pole mul õnnestunud leida ühtegi allikat, kus mainitaks, et emane rästik on partneri otsingul, aga hetkel las siis olla märge, et mõlemast soost rästikutel on kaasasündinud bioloogilised käitumismustrid ehk "paljunemistung": Taivo: Kummastki soost rästikud paljunevad võimalusel mitme vastassoost partneriga. Mariina 21. juuni 2013, kell 19:54 (EEST)


Mariina märkas: olen jätnud artiklisse Rästik lisamata teabe osade rästikute sünnitamisasendite kohta: (vabandust hetkel ei leia) nimelt teadsid meie esivanemad, et eeldatavasti juuli-august-september võib näha rästikuid ka puude otsas - kus nad otsivad ka sobivat asendit poegade ilmaletoomiseks.

(Mõtteleid: [5])

Mariina 19. august 2013, kell 09:29 (EEST)


Kas Harilik rästik ei oleks parem pealkiri? Andres (arutelu) 14. september 2013, kell 14:40 (EEST)

Ei ole pealkirja uurinud, kasutaja Jaan513 kirjutasime ikka Harilik rästik, ja täna vaatan Loomade elu ka harilik rästik. Ja siis on ju veel eraldi artikkel rästik (perekond)- mina paneksin artiklile küll pealkirjaks harilik rästik
sest interneti kaudu liigub tema kohta infot palju just Common adder otsingusõna kaudu ...
Mariina 14. september 2013, kell 15:37 (EEST) alias Простота
Varem oligi "harilik rästik", muutsin jaanuaris vastavalt Andrese kahekordsele märkusele "rästikuks" (Arutelu:Harilik rästik/Arhiiv 1 alguses). Minu meelest võib pealkirjaks ükskõik kumb olla. --Jaan513 (arutelu) 17. september 2013, kell 18:54 (EEST)
Tere Jaan513!
Kas te tahate öelda, et artikli Rästik pealkiri oli kasutaja Andrese mõte. Mina ei leia küll midagi laiduväärset kui vikipeedia kasutajad vahetavad mõtteid ja/või otsustavad artikli pealkirja muuta ja/või ümber nimetada, seda enam kui nad seda ka korda saata oskavad, mina näituseks ei oska...
Niipalju kui mina aru saan siis võib neil ka vikipeedia kaudu tavanimetuseks (teaduslik nimetus oleks siis vast Vipera berus) harilik rästik jääda, rahvakeelseid nimetusi võiks ju ka veel lisada aga mul pole neid kusagilt järgi vaadata, räägitakse ju ikka rahvasuus rästikust jms.
Mariina 17. september 2013, kell 19:49 (EEST) alias Простота
Mul on just nagu meeles, et meil on praegu üldine kokkulepe, et kui mõnest perekonnast on Eestis ainult üks liik või mõnel muul põhjusel on perekonnanimi tarvitusel ka liigi kohta, siis teeme lühikese nime ümbersuunamiseks liigi pikale nimele. kui see olemas on. Meil on selles asjas kõikumisi, aga tahaks ühtlustada. Andres (arutelu) 18. september 2013, kell 08:23 (EEST)
Mul on ka nii meeles ja olen sellega päri; vt Arutelu:Harilik vaher. Pikne 18. september 2013, kell 09:43 (EEST)

Tere Andres! Mida mõeldakse madude süstemaatika kaudu TRIBE all, TEA Inglise-eesti seletav sõnaraamat PASSWORD annab tõlkeks 'hõim'... Mariina 18. september 2013, kell 08:51 (EEST) alias Простота

See on triibus. Pikne 18. september 2013, kell 09:43 (EEST)
Tere Pikne! Kas see on Teie pakkumine ja/või teadmine, nimelt mina pole kuulnud ega lugenud seda sõna madudega koos, kas ma võin madude artiklisse lisada näituseks nii Triibus: Lampropeltini... Mariina 18. september 2013, kell 09:47 (EEST) alias Простота
Eestikeelses taksonoomia terminoloogias ongi selline sõna. Triibus Lampropeltini on õige. Vaata artikleid, mis viitavad sellele ja sellele leheküljele. Pikne 18. september 2013, kell 10:06 (EEST)
Ilusad tänud! Ma saan selle, Teie abiga, nüüd vikipeedia artiklisse lisada...
Mariina 18. september 2013, kell 10:10 (EEST) alias Простота

Mis siit välja läks? Andres (arutelu) 29. aprill 2015, kell 20:31 (EEST)

Põhiliselt viidete lühendamine + mõned kasutud välislingid. Hetkel artikli sisu enda juurde eriti ei jõudnud, kui selleni proovin peagi tegeleda, et see ikka normaalse artikli ilme välja annaks.--Raamaturott (arutelu) 29. aprill 2015, kell 21:02 (EEST)
Küsin lihtsalt sellepärast, et üle 4000 tähemärgi läks välja. Andres (arutelu) 29. aprill 2015, kell 22:21 (EEST)
Vahelmine.
Ma usun, et peagi, keegi ega miski suuda taastada minu 'heaolekut' - andsin jah kord hääle Raamaturotile siin aga see oli viga, mis ei seisne mitte ainult 'käitumisraskustes' - aga see oli minu viga, mis siis ikka inimesed vahel ikka eksivad "No big deal".
Mariina 30. aprill 2015, kell 06:50 (EEST) alias Простота

Viimase muudatusega on (ebajärjekindlalt) rästiku perekondlikku kuuluvust muudetud (?). On tekkinud ka praegu ebakorrektne link Pelias (perekond). Viiteallikas muudetud nime tõenduseks ei ole veebis kättesaadav. Minu meelest tuleks lähtuda roomajate andmebaasist, kus Pelias berus on sünonüüm, ja alternatiive eraldi käsitleda. Andres (arutelu) 11. juuni 2016, kell 10:16 (EEST)

Esiteks, minu meelest on vara klassifikatsiooni muuta, sest uus nimi ja perekond Pelias ei ole üldtunnustatud. Küll aga võib klassifikatsiooni muutmise ettepanekust rääkida.
Teiseks, kui muuta, siis tuleb seda teha igal pool. Niimoodi räägivad artiklid üksteisele vastu ja see tekitab segadust.
Artikli pealkiri võib küll olla Peleas (perekond) (seda vaadeldakse sellenimelise rühmana ka juhul, kui seda perekonnaks ei peeta). Aga siis tuleb artikli Peleas päisess vastav märge teha. Andres (arutelu) 11. juuni 2016, kell 17:32 (EEST)
Ma ei tea kust see nimi nüüd võeti, täitsa ulme. Need paar kuud olid nii rahulikud juba ...--Raamaturott (arutelu) 11. juuni 2016, kell 18:32 (EEST)
See nimi on täitsa olemas, perekond on põhjendatud, ja ka üks teatmeteos on selle omaks võtnud, aga see ei ole laiemalt käibele läinud. Andres (arutelu) 12. juuni 2016, kell 00:22 (EEST)
Seda ma räägingi. Milline teatmeteos see on?--Raamaturott (arutelu) 12. juuni 2016, kell 09:57 (EEST)
Seesama, millele 4. viite link läheb. Van Wallach, Kenneth L. Williams, Jeff Boundy. Snakes of the World: a Catalogue of living and extinct Species, CRC Press 2014. Lk 541 on perekond Pelias ja selle kohta öeldakse: A valid genus fide Ananjeva et al., 2004 and Tuniyev et al., 2009. Previously in the genus Vipera. Selle all on toodud 19 liiki, sealhulgas Pelias berus. Lk 786 on perekond Vipera. Seal on öeldud, et tollest perekonnast on lahutatud perekonnad Daboia, Macrovipera, Montivipera ja Pelias. Perekonda Vipera on jäänud 8 liiki. Ananjeva jt tööl on niisugune kirje: Ananjeva, N.B., Orlov, N.L., Khalikov, R.G., Darevsky, I.S., Ryabov, S.A. & Barabanov, A.V. (2006). The reptiles of northern Eurasia: taxonomic diversity, distribution, conservation status. Pensoft Publishers, Sofia, 245 pp., col. illust. [English trans. of Ananjeva et al., 2004, “Colored atlas of the reptiles of the North Eurasia (taxonomic diversity, distribution, conservation status),” Zoological Institute, Russian Academy of Sciences, St.-Petersburg, 230 pp., col. illust.] Teisel tööl on niisugune kirje: Tuniyev, B.S., Orlov, N.L., Ananjeva, N.B. & Agasyan, A.L. (2009) Snakes of the Caucasus: taxonomic diversity, distribution, conservation. KMK Scientific Press, St. Petersburg, 222 pp., 80 col. photos. (in Russian)

Sain selle viimase ingliskeelse raamatu kätte. Seal on lk 191 öeldud, et Pelias on Vipera alamperekond. Ka lk 197 on öeldud sama. Lk 200 on Vipera (Pelias) berus. Nii et meie praegune viiteallikas on ebausaldatav ja muudatused tuleb tagasi pöörata. Andres (arutelu) 12. juuni 2016, kell 11:40 (EEST)

Seda ma arvasin. See kasutaja ei suuda eristada usaldatavaid ja ebausaldatavaid allikaid.--Raamaturott (arutelu) 12. juuni 2016, kell 11:50 (EEST)
Mh. Mina ka poleks osanud, kui poleks päris algallikani välja läinud. See raamat näeb igatahes igati soliidne välja. Andres (arutelu) 12. juuni 2016, kell 12:12 (EEST)
Aga seda muidugi: ainult ühe allika põhjal ei saa niisuguseid asju otsustada. Andres (arutelu) 12. juuni 2016, kell 12:15 (EEST)

Link ajakirjale tuleks artikli Rästik (perekond) päisest siia tuua. Andres (arutelu) 11. juuni 2016, kell 10:16 (EEST)

Ma ei tahtnud seda enne teha, kui nimega on asi korras. Andres (arutelu) 11. juuni 2016, kell 17:32 (EEST)

Koduaia planeerimineRedigeeri

Et rästikud koduaeda ei satuks, tuleb nende pääsu sinna näiteks aiaga piirata. Rästikutele ei tohi jätta sobivaid pesitsemiskohti. Selleks ei tohi kodu ümbruses hoida lehe- ega prahihunnikuid, tee puuriidani peab olema vaba. Rästikute pesapaigaks võib saada ka kompostihunnik, sest kompostimise käigus eraldub palju soojust.

Rästikute õrnale ja tundlikule kõhualusele ei sobi hooldatud (madalaks niidetud, söödud vms) muruplatsid, kuigi vajadusel roomavad nad ringi madalalgi murul, olgu see siis pestitsiididega töödeldud või mitte. Koduaia läbimõeldud rajamine ja olemasoleva rikastamine rohkelt eeterlikke õlisid sisaldavate taimedega aitab vältida toidu- ja pesitsemispaiga otsinguil rästikute tulekut aeda.

See on välja jäetud. Minu arvates tuleks asjast asjalikumal kujul siiski kirjutada. Andres (arutelu) 2. juuli 2016, kell 22:02 (EEST)

ÕS-i järgi on "kestama" ja "kestuma" mõlemad õiged, kusjuures "kestama" on põhitermin. Kumba zooloogid praegu eelistavad, seda ma ei mäleta. Andres (arutelu) 2. juuli 2016, kell 22:13 (EEST)

Minu meelest "liigikirjeldus" ei ole sobiv alapealkiri, sest kogu artikkel on liigikirjeldus. Andres (arutelu) 2. juuli 2016, kell 22:13 (EEST)

Mu strateegia oli et juhindudes inglise wikip artikli ülesehitusest muuta seda artiklit ühtsemaks, et üle artikli samal teemal lõigud ühe pealkirja alla kokku, sarnsel teha ka mõnede ala- ja alaalapealirkirjade tekstidega... et pealkirju vähem oleks.
"liigikirjeldus" on mul esmane tõlge: ingl k "Description", kuid seda küll et kogu artikkel on põhim liigikirjeldus.
"kestama" pole väga kuulnud, kuid pole zooloog kah. Rästikute kohta olen kuulnud et "vahetab nahka" --Mustvalge (arutelu) 3. juuli 2016, kell 11:30 (EEST)
Pealkiri oli enne "Anatoomia ja füsioloogia", kas see ei sobi? Andres (arutelu) 3. juuli 2016, kell 11:35 (EEST)

Kas eesti k vikipeedias on mõnd eeskujulikku artiklit mõnest maolisest? Kas "Anatoomia ja füsioloogia" alla sobib näit "Värvus" ja üldine kirjeldus rästiku väljanägemisest? Või peaks üldine kirjeldus kohe alguses esimeses lõigus olema.. ? --Mustvalge (arutelu) 3. juuli 2016, kell 11:54 (EEST)

Ei ole.
Arvan, et sobib, aga lühike üldine kirjeldus võiks artikli sissejuhatuses (mite esimeses lõigus) olla küll. Andres (arutelu) 3. juuli 2016, kell 12:03 (EEST)
Ehk on mõni hea artikkel mõnest muust loomast, et kuidas üles ehitatud, ei peagi madu olema. Anatoomia ja rästiku füsioloogia vist kohe päris algusesse nagu ei sobi.. --Mustvalge (arutelu) 3. juuli 2016, kell 12:30 (EEST)
Ei ole sellist. Võid vaadata artiklit Rebane, aga küllap ka selle ülesehituses on puudusi.
Igatahes bioloogias on minu teada tavaliselt alguses nomenklatuur, taksonoomia ja süstemaatika, seejärel levila ning siis alles välimus. Andres (arutelu) 3. juuli 2016, kell 13:13 (EEST)
lõiku "Koduaia planeerimine" võiks integreerida kuidagi mõnda Aiandus (kategooria:aiandus) artiklisse. Minumeelest vikipeedia, kui entsüklopeedia stiiliks ei sobi juhendite andmise ja nõuannete stiil. Võib küll märkida et teataud allikas on antud teatud juhend, kuid entsüklopeediline artikkel ei peaks ise olema juhend (umb et rästiku hammustuse korral sälitage rahu ja helistage 112) --Mustvalge (arutelu) 3. juuli 2016, kell 12:44 (EEST)
Mainitud põhjusel tundub lõik Harilik_rästik#Rästikuhammustus ebasobiv. Artikist ära kustutada? --Mustvalge (arutelu) 3. juuli 2016, kell 12:55 (EEST)
Rästikud teinekord kokkupuutel inimestega hammustavad neid. See on oluline info, mida saab entsüklopeediliselt esitada. Ja rästikuhammustus on meditsiiniline juhtum, mille kohta on võimalik populaarsemas stiilis kliinilise meditsiini valdkonna informatsiooni jagada (Vikipeedia ju yldiselt jagab sellist infot). Selline korrektne info oleks lyhidalt selles artiklis minu meelest vajalik, sest on ysna tõenäoline, et juhuslik kylastaja seda infot otsib ja et see info on talle vajalik või kasulik. Minu meelest ei peaks entsyklopeedia siht olema sulguda elevandiluutorni (kuigi ilusad vandlitornid mulle iseenesest meeldivad, neid võib ka ehitada). Pikemalt saab kirjutada artiklis Rästikuhammustus, siin võiks olla lyhike, täpne ja korrektne lõik. Rästikuhammustuste kohta saab ka kultuuriloolist informatsiooni esitada, aga see on jälle eraldi artikli teema. -- Ohpuu (arutelu) 3. juuli 2016, kell 13:08 (EEST)
Enam-vähem sama sisu võib esitada ka nii, et see ei oleks nõuannete stiilis. Tuleks rääkida sellest, kuidas rästik aias võib elada. Aia puhul on ka võib-olla tarvis rästikut mainida, aga siin koondub esitus rästiku ümber.
Võib ju kuhugi lõiku kirjutada et rästikud võivad omale pesa luua ka majade lähedusse aedadesse, ja et miks siis. Aga siis tuleks leida ka mõni allikas... viidetega on Eesti vikis raskusi, arusaadavalt on need natuke tüütud ka :) --Mustvalge (arutelu) 6. juuli 2016, kell 00:22 (EEST)
Jah, umbes nii.
See, mis siin oli, on ju kuskilt võetud. Andres (arutelu) 6. juuli 2016, kell 10:05 (EEST)
Sellest, milles seisneb rästikuhammustuse puhul esmaabi, tuleks minu meelest Vikipeedias rääkida küll. Asi on ainult stiilis. Tõenäoliselt peaks esmaabi jutt olema rästikuhammustuse artiklis. Andres (arutelu) 3. juuli 2016, kell 13:13 (EEST)

Sõnade "kuulevad" ja "haistmisel" juures on läbipaistmatud lingid. Sellistena pole neist kasu. Andres (arutelu) 3. juuli 2016, kell 13:17 (EEST)

Ka sõna "silm" juures on läbipaistmatu link. Andres (arutelu) 3. juuli 2016, kell 13:21 (EEST)

Panin pealkirja "meeleelundid" alla lingi "Vaata|Maolised#Meeleelundid" --Mustvalge (arutelu) 3. juuli 2016, kell 13:27 (EEST)

"Kokkupuuted inimestega" ei ole sobiv pealkiri, sest nendest räägitakse ka alajaotustes "Mürk" ja "Vaenlased". Haigustest pole sobiv rääkida "vaenlaste" all. "Mürk" eeldab minu meelest juttu mürgist endast. See peaks kuuluma anatoomia ja füsioloogia alla. Andres (arutelu) 3. juuli 2016, kell 14:44 (EEST)

"vaenlased" on hetkel selline kobav pealkiri. Pealkirja "Mürk" alla tulekski mürgist kirjutada, arvan et rästiku puhul on see oluline märksõna.
Tuleb kohanda..--Mustvalge (arutelu) 3. juuli 2016, kell 14:55 (EEST)

lõik "soomused"Redigeeri

..on sõnasõnalt sama mis soomused.--Mustvalge (arutelu) 6. juuli 2016, kell 02:14 (EEST)


Osade järjekord on pea peale keeratud.

Milline peaks järjekord olema? Andres (arutelu) 6. juuli 2016, kell 10:05 (EEST)
Suuremad pealkirjad vähemalt on ju küllaltki loogilises järjestuses juba. Tuleb veel sisu täiendada/parandada - lähtuda ka sisust.--Mustvalge (arutelu) 6. juuli 2016, kell 10:57 (EEST)
Minu meelest pealkirjad ja järjekord ei ole korras. Peaks olema kõigepealt nomenklatuur, taksonoomia, süstemaatika, fülogenees, siis levila, siis välimus, anatoomia ja füsioloogia, siis käitumine ja ökoloogia, siis kasutamine ja kultuur. Andres (arutelu) 6. juuli 2016, kell 21:56 (EEST)
Kõige alguses võiks olla liigi üldiseloomustuse andev lõik tähtsamate märksõnadega. Siin on hetkel vist oht et arutelu hakkab kasutult venima, kuigi artikli sisu on ikka segane. --Mustvalge (arutelu) 6. juuli 2016, kell 23:47 (EEST)
Jah, kõige alguses (sissejuhatuses) võiks olla lühikokkuvõte tähtsamast. Andres (arutelu) 7. juuli 2016, kell 00:31 (EEST)
Ei oska hetkel suhtuda et kummas artiklis peakse see lõik "soomused" olema? Kas artiklis Mao soomused, või siin, või mõlemas? Samas milleks on artiklite vahelised lingid..--Mustvalge (arutelu) 7. juuli 2016, kell 00:45 (EEST)
Siin peaks kindlasti olema. Andres (arutelu) 7. juuli 2016, kell 00:52 (EEST)
Lause "Hariliku rästiku skelett koosneb koljust, selgroost, roietest. Tema skeleti toekaimaks luuliseks osaks on selgroog, mis koosneb selgroolülidest." võiks mumeelest üldse kustutada. Natuke nagu liiga üleüldine ja ilmne et rästiku kui liigi kohta miskit öelda --Mustvalge (arutelu) 7. juuli 2016, kell 00:55 (EEST)
Jah. Andres (arutelu) 7. juuli 2016, kell 01:03 (EEST)
Naase leheküljele "Harilik rästik".