Polüandria (zooloogia)

Polüandriaks (inglise polyandry) nimetatakse zooloogias suguliselt paljunevate loomade sigimiskäitumise vormi, mida iseloomustab ühe suguküpse emase isendi paaritumine enam kui ühe suguküpse isasega (mõeldud peamiselt ühe sigimisperioodi kestel).[1]

Polüandriat liigitatakse mitmeti, levinuim on järgmine liigitus:

  • sünkroonne polüandria – naissoost isendi kopulatsioon, seksuaalselt aktiivsel perioodil (eeldatavasti paljunemise eesmärgil), rohkem kui ühe meessoost isendiga;
  • polüandria meessoo initsiatiivil;
  • polüandria naissoo initsiatiivil jne.

Polüandriat loetakse looduses harvemini esinevaks seksuaalse käitumise vormiks kui polügüüniat, kuid roomajate puhul on polüandria (koos polügüüniaga) kirjeldatav kui tavapärane ehk valdav.[2] Nii loetakse näiteks, et emased rästikud paarituvad kuni 8 isasega (initsiaatorid) ning sündinud järglased kannavad edasi geene mitmelt kopulatsioonides osalenud isaselt.[3]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. D. J. Hosken, P. Stockley, Benefits of polyandry: a life history perspective , Evolutionary Biology, 33: 173-194, 2003
  2. T. Uller, M. Olsson (2008), Multiple paternity in reptiles: patterns and processes., Molecular Ecology, 17: 2566–2580. doi: 10.1111/j.1365-294X.2008.03772.x
  3. T.D. Wyatt, Pheromones and Animal Behaviour: Communication by Smell and Taste, l 57, 2003, ISBN 0521-485-26-6, Google'i raamatu veebiversioon (inglise keeles)

VälislingidRedigeeri