Arutelu:Emajõe Ateena

Mismõttes käärimist? Adeliine 1. märts 2018, kell 22:09 (EET)Vasta

Eeldan, et intellektuaalsused võivad peaasjalikult üksteise suhtes samuti vastuolulised olla. Nii, nagu veingi käärib.

Emajõe Ateena (...) on Tartu klassitsistlik hüüdnimi, mis kirjeldab ülikoolilinna intellektuaalsuse käärimist ajaloolisel Liivimaal.

Mida tähendab "klassitsistlik hüüdnimi"? Kuidas kirjeldab see "ülikoolilinna intellektuaalsuse käärimist ajaloolisel Liivimaal"? Niisugust lüürilist udujuttu entsüklopeediast lugeda küll ei tahaks. Mitte ainustki viidet kasutatud allikatele, kahtlustan omaloomingut. 2001:7D0:87CA:9180:FC2F:3E5B:9E1A:2EEA 2. märts 2018, kell 00:52 (EET)Vasta

Aga, kahtlusta! 2001:7d0:885a:fb80:c1fb:bdd6:5fe4:ca80 2. märts 2018, kell 01:13 (EET)Vasta

Niisugune vastus ei ilmuta tõsist suhtumist Vikipeedia tegemisse ja kahandab Vikipeedia tõsiseltvõetavust. 2001:7D0:87CA:9180:40AF:308D:126E:E291 2. märts 2018, kell 01:53 (EET)Vasta

Klassitsistlik tähendab klassitsismile omast, sellegi kohta on artikkel olemas. "Olid kunagi ajad". 2001:7d0:885a:fb80:c1fb:bdd6:5fe4:ca80 2. märts 2018, kell 02:02 (EET)Vasta

Küsimus ei ole, mida tähendab "klassitsistlik", vaid mida tähendab "klassitsistlik hüüdnimi"? 2001:7D0:87CA:9180:D076:E2D:939B:4163 4. märts 2018, kell 11:06 (EET)Vasta

On veel näiteks Spree-Athen (Berliin), Leine-Athen (Göttingen), Pleisse-Athen (Leipzig), Isar-Athen (München), Ilm-Athen (Weimar). --37.157.102.122 2. märts 2018, kell 01:30 (EET)Vasta

Kena teada. Sinu lauses ongi ju klassitsism rohkem hoomatavam.2001:7d0:885a:fb80:c1fb:bdd6:5fe4:ca80 2. märts 2018, kell 02:02 (EET)Vasta

Emajõe Ateena seos nende teiste Ateenadega on oluline. Kuskil peaks sellest eraldi rääkima. Andres (arutelu) 2. märts 2018, kell 03:51 (EET)Vasta

Jah, ka mõni lüürika tahab lahti seletamist, mitte postkommunistlikesse „Ei taha!“ raamidesse toppimist. Meil nagu ei või, isandad-emandad ei luba? Mida annab „Emajõe Ateena“ teisaldamine Tartu igavalt statistilise artikli alla, kes sealt mida välja loeb? Kas niivõrd märkimisväärne lüürilisus ei võigi olla lahti seletatav? Ei ole ruumi? 2001:7d0:885a:fb80:c1fb:bdd6:5fe4:ca80 2. märts 2018, kell 02:02 (EET)Vasta

1) Mis takistab selle hüüdnime tähenduse lahtiseletamist artiklis Tartu?

2) Sellise kvaliteediga tekst tuleks niikuinii kustutada. Mis on "klassitsistlik hüüdnimi" ja mida peetakse silmas "intellektuaalsuse käärimise" all? Ja see "Lüüriliselt viitab hüüdnimi linna läbivale Emajõele kui tarkuse lättele ..." on kah paras muinasjutt, mitte entsüklopeediline tekst. Ivo (arutelu) 2. märts 2018, kell 02:54 (EET)Vasta

Hea Ivo Kruusamägi. Sellepärast (me) inglastele lunaatikud ja venelastele debiilikud olemegi, et kõike mida (me) ISE ei tea, on (meil) vaja otsekohe üle kustutada. Et, jumala eest! Palun mitte pahandada — need ei ole (minu) isiklikud sõnad. Sellist Vikipeedilist sündroomi on raske sõnastada, kus enamus taandub miskisugusele imelikule "tihkele" kaasautismile, redigeerimisvõitlusele, madalaima ühise nimetaja leidmisele... Eks leiate aastakümnete jooksul korduvat taasavastamisrõõmu, kui üldse sedagi. Isiklikult mina Teie tuuleveskitega võistelda ei enam jaksa. 2001:7d0:885a:fb80:c1fb:bdd6:5fe4:ca80 2. märts 2018, kell 03:45 (EET)Vasta

See Emajõe Ateena võiks omaette teema olla küll, ja küllap siin oleks, mida kirjutada, aga siin ei ole fakte. Andres (arutelu) 2. märts 2018, kell 03:55 (EET)Vasta

Praegune sisu ei ole sobiv. Ma pole kindel, kas eraldi artikkel on vajalik, aga kuskil võiks seda mainida. Saksa vikipeedias on selline leht: de:Athen (Eponym). --Metsavend 2. märts 2018, kell 11:24 (EET)

Näib, et vastuväitleja ei saa aru, mis on entsüklopeedia. See ei ole blogi, kus avaldada algupärast omaloomingut. Entsüklopeedias refereeritakse ja kinnitatakse viidetega usaldusväärseist allikaist pärit teadmisi. 88.196.30.33 2. märts 2018, kell 16:04 (EET)Vasta

Kõik need Embach-Athenid, Embachstadtid, Musenstadtid am Embach-Ufer, Taaralinnad jne levisid venestusajal, kui sakslased ja eestlased püüdsid vältida Jurjevi kasutamist. Näiteks Johan Kõpp on sellest oma mälestustes kirjutanud. --193.40.110.5 2. märts 2018, kell 14:40 (EET)Vasta

Minu meelest võinuks Emajõe Ateena jätta eraldi artikliks nagu see äsja veel oli. --Hirvelaid (arutelu) 3. märts 2018, kell 09:51 (EET)Vasta

Siin tekkis ju väike müristamine ilukirjanduslikuse ja omaloomingulisuse pärast. Puhanuna vabandan siiski räigete sõnavõttude eest. Eelkõige sellepärast palun siinne arutluslehekülg üleni kustutada, kuna antud teave püüab ennast koos hoida teema all Ateena (eponüüm). 2001:7d0:885a:fb80:c1fb:bdd6:5fe4:ca80 3. märts 2018, kell 10:22 (EET)Vasta

Vaba entsüklopeedia esindab ka teabe edastamise kunsti ja oskusi, mõtteainet. Mina arvan, et ka "infosõjatandri" kõigilt-kõigile infoteatmeteose Vikipeedia keel peab olema loetav sama ladusalt kui blogides, raamatutest rääkimata. See kasutab puhta eesti keele heldet sõnavara, mis kaasab kirjandusliku loetavuse nüansse, mitte olema jäigalt tükkis ja mentaalselt programmeeritud (mõne artikli väljendus on omaette Horror või Terror). 2001:7d0:885a:fb80:c1fb:bdd6:5fe4:ca80 3. märts 2018, kell 10:22 (EET)Vasta

By-the-by, kus Te Vikipeedias uusi sissekandeid näete, et oskate nii kohe parvena peale lennata? Kus ma selle interaktiivse loendi võiksin leida, millel näpuga järge hoiate? 2001:7d0:885a:fb80:c1fb:bdd6:5fe4:ca80 3. märts 2018, kell 10:22 (EET)Vasta

Seda näeb jälgimisloendist. Lihtsalt vaja kasutajanime all sisse logida.--Hirvelaid (arutelu) 3. märts 2018, kell 10:46 (EET)Vasta

"Emajõe Ateenast" kui Eesti kontekstis eelkõige Tartu hüüdnimest, selle päritolust, kasutamisest ja etümologiseerimisest läbi ajaloo on märksa enam materjali kui Tartu linna artiklisse mahuks, ilma et see osa proportsioonist välja läheks. (Muide, Kõpp nähtavasti ei tundnud Tartu kohta käivat kirjandust eriti hästi, kuna seda väljendit tarvitati juba 17. sajandil, ammu enne venestamist.) Eraldiseisva artikli kustutamine ettekäändel, et "Tartu alla mahub ju kah", tähendab sisuliselt teema Vikipeediast väljaviskamist ja omaenda teo salgamist. Sama loogika järgi võiks kustutada nt artikli Geneetika ja väita, et jutustage sellest Bioloogia all. Ah et lõpuks ikkagi ei mahu? No polegi vaja. --82.131.43.214 3. märts 2018, kell 20:52 (EET)Vasta

Ma leian samuti, et Emajõe Ateena võiks olla eraldi artikkel, mis on põhjalikum kui lühemad lõigud artiklites Ateena (klassitsistlik eponüüm) ja Tartu. Viitematerjali ju oleks, mh Kaur Alttoa "Tartu: piiskopi- ja hansalinnast Emajõe Ateenaks" (Ilmamaa, 2017), Johann Wilhelm Krause "Ülikool Emajõe Ateenas. Kataloog 4" (EKSA, 2016), aga ka veebis leidub artikleid [1], [2], [3], samuti [4], [5], [6] jne. On ilmne, et eponüümi kasutuselevõtu kohta on mõnevõrra erinevaid seletusi-tõlgendusi, ent neid kõiki saaks artiklis välja tuua, võtmata ühest seisukohta, et milline neid seletustest on (ainu)õige. Ühesõnaga, võimalusi asjaliku ja tasakaaluka artikli kirjutamiseks oleks küll, kui ainult leiduks kirjutaja, kes oma isiklikke lüürilisi puhanguid suudaks sordiini all hoida ja keskenduks viidatavatele allikatele.--VillaK (arutelu) 4. märts 2018, kell 06:39 (EET)Vasta

Aitäh! Andres (arutelu) 4. märts 2018, kell 08:22 (EET)Vasta

Oluline on märkida, et tänapäeva Balkani poolsaare Ateena väga ei esinda hellenite Ateenat, mõisted lähevad lahku. 2001:7d0:885a:fb80:c1fb:bdd6:5fe4:ca80 5. märts 2018, kell 06:00 (EET)Vasta

Lisa teema