Arutelu:Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik

Milleks lõik Andreas Põllu kohta?

Mis on Ööriku kloostri ametlik nimi? Andres 30. september 2008, kell 08:50 (UTC)

Kõbisin kloostrite osa natuke paremaks ja viskasin tarbetu jutu välja. Toimetamismärkust maha ei võtnud, eks otsustage, kas nii sobib või mitte. Kloostri nime ei õnnestunud esialgu ka välja selgitada. -- Toomas 30. september 2008, kell 17:50 (UTC)

Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikust on venekeelses välislingis ainult paar rida ja sedagi halvustava alatooniga. Andres 31. jaanuar 2009, kell 06:30 (UTC)

Võtsin selle lingi maha. See link võiks olla artikli juures, mis kajastab õigeusu ajalugu Eestis (mida meil veel ei ole). Lingitud tekst refereerib tegelikult MPEÕK ametlikul veebilehel leiduvat teavet, mistõttu tuleks selle materjali kasutamisel linkida pigem sinna. -- Sacerdos79 31. jaanuar 2009, kell 07:18 (UTC)

Nõus. Kas uue artikli pealkiri võiks olla "Õigeusk Eestis"? Andres 31. jaanuar 2009, kell 07:24 (UTC)

Jah, meil oli kunagi arutelu, kas "Õigeusk Eestis" või "Õigeusu kirik Eestis". Punaste linkide seas on praegu valdavalt kasutusel viimane, aga vabalt võiks olla ka esimene – nagu me mõlemad teame, kandis sellist pealkirja ka Aleksius II doktoritöö. :) -- Sacerdos79 31. jaanuar 2009, kell 07:30 (UTC)

Kas variant Vene õigeusk on väga vale?, riivab väga kõrva suurvene šovinistlik väljend, et nende usk on ainuke õige-usk? NOSSER 31. jaanuar 2009, kell 09:59 (UTC)

"Vene õigeusk" on vale sellepärast, et õigeusul kui sellisel ei ole rahvuslikku iseloomu, samuti ei ole sellel rahvuslikke variante. Õige on aga Vene Õigeusu Kirik.

Suurvene šovinistlik väljend see minu meelest ei ole, sest venelased räägivad lihtsalt õigeusust. Pigem on see eesti natsionalistlik väljend. Andres 31. jaanuar 2009, kell 10:24 (UTC)

See märkus ei ole Avele, kes info algteksti järgides lisas, vaid ERRi originaaluudise kohta.

Mind väga huvitab, mis asi on selles uudises "Skitty"... Margus Muld on ilmselt oletanud, et tegu on kloostri nimega ja kõneleja on ilmselt sõnakasutuses olnud hooletu või eesti õigeusu terminoloogia eripärasid halvasti valdav - kui nunn on elanud valdavalt kreekakeelses keskkonnas, siis ei ole selle juures midagi imeks panna.

Kahtlemata ei ole mõeldud pärisnime "Skitty", vaid asja, mida eesti keeles nimetatakse "skeeta" ja mis antud kontekstis tähendab asustuse poolest hõredas kohas asuvat väheste nunnade või munkadega kloostrit; võib aga tähistada ka eraklat. Ilmselt peaks selle sõna "skitty" lihtsalt siinsest tekstist välja rookima.

-- tervitustega Londonist Toomas 13. juuni 2009, kell 20:18 (UTC)

Seetõttu ma seda ka ei linkinud, et see tundus liiga... umm... Kitty? no kõlalt tundus see midagi, mis on religioonist väga kaugel. avjoska 13. juuni 2009, kell 21:12 (UTC)

Redigeerisin, aga juba praegu on seda teksti viidete rohkuse tõttu üsna raske lugeda. Andres 13. juuni 2009, kell 22:29 (UTC)

Petseri Vaimulik Seiminar pidi olema kirjutatud suurähtedega. Eriti esimese iseseisvuse ajal, kui see õppeasutus eksisteeris. Praegukehtivate grammatikareeglite järgi on mitteametlikes tekstides ka väiketäheline võimalus. Amherst99 6. detsember 2009, kell 11:32 (UTC)

Vaata Arutelu:Petseri vaimulik seminar.

Mis puutub praegustesse reeglitesse, siis nüüd on suurte tähtedega kirjutamine lubatud ainult juhul, kui rõhutatakse nime ametlikkust. Mitteametlikku nime ei tohi suurte tähtedega kirjutada. Andres 6. detsember 2009, kell 11:58 (UTC)

kas siin peaks loendama ka kirikuid, kus EAÕK kogudused koos käivad vms? Ave Maria 17. juuli 2010, kell 01:13 (EEST)Vasta

Arvan küll, et peaks loetlema. Samuti ka (hooldajad)preestrid. Aga mitte ainult Konstantinoopolile alluvad (EAOK), vaid ka Moskva Patriarhaadile alluvad kogudused. --Juhan121 17. juuli 2010, kell 15:20 (EEST)Vasta

Moskva Patriarhaadile alluvad kogudused on ju artiklis Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik. Siin on ap. õigeusu kogudused kirjas, ma küsisin kirikute kohta. Ave Maria 17. juuli 2010, kell 23:08 (EEST)Vasta

Vabandan näpuvea eest mõttekäigus. Kui luterlike vaimulike puhul on märgilise tähendusega vaimulikud enam-vähem olemas, siis õigeusu vaimulike puhul... Õigeusklikud võiksid küsida, kus on metrpoliit Aleksander (Paulus), piiskop Jüri (Välbe), Karp Tiisik, piiskop Nikolai (Leisman), püha Nikolai Bežanitski, püha Mihhail Bleive, Nikolai Kokla, püha Nikolai Siimo, püha Karp Elb, püha piiskop Agafangel... Nimekirja võiks jätkata. Aitab vaid üleskutse õigeusklikele: wikisse artikleid kirjutama!!! --Juhan121 18. juuli 2010, kell 01:34 (EEST)Vasta

Kirjutada võivad ju ka mitteõigeusulised. Andres 20. juuli 2010, kell 13:17 (EEST)Vasta

Arvan, et kirikuid siin ei pea loetlema. Andres 20. juuli 2010, kell 13:17 (EEST)Vasta

Aga loomulikult. Kuid õigeusklikud on motiveeritumad, võrreldes mitte-õigeusklikega. --Juhan121 25. juuli 2010, kell 00:48 (EEST)Vasta

Kirikute kohta omaette artiklid! Koguduste alt vaid viide.--Juhan121 25. juuli 2010, kell 00:53 (EEST)Vasta

Jah. Andres 25. juuli 2010, kell 09:23 (EEST)Vasta

2010. aasta seisuga kuulub 64 kogudust hinnanguliselt 27 000 liikmega: Miks hinnanguliselt? Kirik peaks oma liikmete arvu ikka teadma?--Vihelik 18. oktoober 2010, kell 20:15 (EEST)Vasta

Ei tea. Õigeusu kirik ei pea oma liikmete üle arvestust kirikuraamatute alusel, vaid muude näitajate alusel. Tavaliselt hinnatakse suurpühade jumalateenistustel osalevate inimeste arvu või loendatakse armulaual käijaid. Täpselt nii peeti arvestust ka esimese vabariigi ajal. Ja kõigile on teada, et mõlema Eestis tegutseva kiriku hinnangud oma liikmete arvust on tegelikult liialdatud, sest need ei lange sugugi kokku tulemustega, mis saadakse inimeste küsitlemisel, vt näiteks 2000. aasta rahvaloenduse tulemusi. -- Toomas 18. oktoober 2010, kell 20:21 (EEST)Vasta

Hea küll siis.--Vihelik 18. oktoober 2010, kell 20:23 (EEST)Vasta

See sõltub liikmelisuse kriteeriumist. Mõnikord loeti kõik õigeusu kirikus ristitud (ja koos sellega ka salvitud) inimesed koguduse liikmeks. Tihti inimene veel teise usku (luterlus, baptism) üleläinud. Mõistlikumad on kriteeriumid, kus tehtud liikmeannetused ja käidud karika juures (s.o. armulaual). Aga milline on õigeusu vaimuliku jaoks liikmelisuse kriteerium...--Juhan121 18. oktoober 2010, kell 20:29 (EEST)Vasta

Jah, just. Kui ma õigesti mäletan, siis EW ajal koguti andmeid osaluse kohta suurpühade teenistustel, pühapäevadel, armulaual käijatest ja liikmemaksu tasumisest. Praeguse aja kohta puudub mul kahjuks ülevaade, kuidas kirik arvestust peab. Kas kriteeriumid on fikseeritud koguduse või kiriku tasandil, on ka oluline küsimus. Samuel Puusaar (kes ei ole usaldusväärne allikas) on väitnud, et EAÕK kasutab mingit absurdset valemit oma liikmeskonna arvestamiseks ja nii ei ole nende andmed üldse tõepärased. -- Toomas 18. oktoober 2010, kell 20:33 (EEST)Vasta

Kommentaar kahe viimase paranduse kohta, kus lisati õigeid nüansse peale väite, et "Usuvahetuse peamiseks põhjuseks oli venestamise aegne õigeusklikele maade jagamine...". 19. sajandi alguses venestamist veel ei olnud (kuigi tavaloogika tahaks näha seda põhjusena). Amherst99 5. märts 2011, kell 14:04 (EET)Vasta

Kusagil polegi juttu, et tegu on 19. saj. algusega.

On küll, täpsemalt ajaga, kui usuvahetus toimus. Amherst99 5. märts 2011, kell 21:03 (EET)Vasta

Ja see toimus enne venestamisaega. Amherst99 5. märts 2011, kell 21:03 (EET)Vasta

Lisatud asjad peaksid olema artiklis Õigeusu kirik Eestis. Andres 10. märts 2011, kell 16:05 (EET)Vasta

Kordan seda. Andres 26. märts 2011, kell 15:44 (EET)Vasta

Vene Apostlik-Õigeusu Kirik

Mis see tähendab? Andres 26. märts 2011, kell 15:44 (EET)Vasta

1993. aasta Eesti A&O annab järgmiste piiskoppide nimed:

Eusebius 1925–1929 Narva ja Irboska ülempiiskop
Joann 1926–1932 Petseri piiskop
Nikolai 1933–1940 Petseri piiskop ja ülempiiskop
Peeter 1943–1945 Tartu ja Petseri piiskop
Pavel 1937–1942 Narva ja Irboska piiskop, alates 1942 ülempiiskop
Viktor alates 1990 Tapa ja Podolski piiskop

Kuidas neid ja nende piiskopkondi esitada? Huvitav ju, et Tapal on olnud (kas praegu on?) oma piiskop. --Numbriga kärumees 9. detsember 2011, kell 13:57 (EET)Vasta

Minu meelest on siin tehtud ka õigustamata muudatusi. Andres (arutelu) 2. aprill 2012, kell 07:06 (EEST)Vasta

Tõstsin siia ära meie ühe suurepärase kaasautori, minu suurima lemmiku lisandused, mis kohe kuidagi ei sobinud oma kõmulisuse ja kontekstist väljarebitusega siia napi ajaloolise teksti vahele. -- Toomas (arutelu) 7. mai 2014, kell 18:30 (EEST)Vasta

1932. aastal väljendas üks Petserimaa vaimulik hämmastust eestikeelsete õigeusu jumalateenistuste üle, kuna Jumal olevat venelane ja saavat aru ainult vene keelest. Eestlaste ja setude õigeusku peeti poolpaganlikuks ketserluseks, ka metropoliit Aleksandrit nimetati avalikult usutaganejaks^[1]. Vene marurahvuslased levitasid kirjaoskamatute ja vähearenenud Petserimaa vene talupoegade seas kuuldusi, et Eesti valitsus kavatseb Petseri kloostrit lammutada, kloostri varandusi välisvõlgade tasumiseks kasutada, õigeusklkud luteri usku ümber ristida ja panna kehtima sama riigikorda, nagu Nõukogude Liidus^[2].

↑ L., "Jumal on venelane". Vaba Maa, 28. september 1932, nr. 228, lk. 5.
↑ Lahkhelid ap.-õigeusu kirikus. Sõnumed, 15. september 1932, nr. 211, lk. 1.

Mahavaikimine ei muuda ajaloolisi fakte olematuks ja minu üle irvitamine ei ole argument. Kordan: Vanaoimur ebakõhttunneb ingsotsi. --IFrank (arutelu) 7. mai 2014, kell 18:37 (EEST)Vasta

Sa võid oma lemmikfraase korrata, ega see kedagi selles ei veena, et sinu tegevus Vikipeedias on hea ja kasulik. Kahjuks näitab selliste suvaliste, kollase maiguga tekstilõikude lisamine lihtsalt seda, et Sul puudub arusaam allikakriitikast ja entsüklopeedia olemusest. Olles viis aastat teaduslikult uurinud EAÕK ajalugu sõdadevahelisel perioodil võin ma julgelt väita, et kuigi neis artiklites on omajagu tõtt, moonutab nende praegusel kujul artiklisse lisamine pilti toonasest nüansirohkest tegelikkusest ega ole need allikad ka siinses üldartiklis kasutamiseks paslikud. Iseasi kui hakkame tegema artiklit Petseri kloostritülist ja kirjutama nii eesti kui ka vene rahvuslaste panusest selle õhutamisse, siis seal võiks neile sobiva niši leida. -- Toomas (arutelu) 7. mai 2014, kell 23:34 (EEST)Vasta

Teind siis vikipeediasse ka allikakriitiline ja teaduslikul tasemel artikkel. Mina seda takistanud ei ole. --IFrank (arutelu) 10. juuni 2014, kell 01:53 (EEST)Vasta

Kui sa mulle selle eest töötasu maksad, siis teen hea meelega. See ei tähenda, et kui mul pole aega siia hommikust õhtuni kirjutada, peaksin ma tolereerima täiendusi, mis ilmselgelt entsüklopeedia nimele pretendeerivasse andmekogumisse ei sobi. -- Toomas (arutelu) 10. juuni 2014, kell 10:08 (EEST)Vasta

Mõned selle artikli osad on sellises seisus, et siga ka ei söö. Kahjuks ei ole aega ega ka motivatsiooni süstemaatiliselt siin midagi korrastada. MPEÕK kohta käivad jutud ja kordused rookisin välja, nende koht on MPEÕK artiklis. -- Toomas (arutelu) 7. mai 2014, kell 18:30 (EEST)Vasta

Kas peaks kuskil ka Jaanus Plaadi suurteos kajastuma? "Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis." Jaanus Plaat, Arne Maasik. Ülipõhjalik. --.Toon (arutelu) 23. jaanuar 2017, kell 23:33 (EET)Vasta

Lisatud peatükk ei ole siin teemakohane. See sobiks artiklisse Õigeusk. Andres (arutelu) 3. mai 2017, kell 21:02 (EEST)Vasta

Järgmise lõigu teema kuulub artiklisse Õigeusu kirik Eestis. Andres (arutelu) 4. mai 2017, kell 02:29 (EEST)Vasta

Võtsin välja selle teksti:

Mitropoolia, põhjenedes Dogmade ja pühade apostlite ja kirikukogude kaanonite kui ka muude ühe, Püha õigeusu kõigemaapealse ja apostliku koguduse kirikukorralduse peal, ja hoides kanoonilist ühendust Kõigepühama, apostliku Patriarhiliku Trooniga,-moodustas 3 piiskopkonda: EAÕK Tallinna piiskopkonna, EAÕK Saaremaa piiskopkond ja EAÕK Petseri piiskopkond.

Panna artikli teksti lihtsalt arhailises keeles tsitaat originaaldokumendist ei ole kuidagi kohane ega vajalik. Samuti tuleb silmas pidada, et osa nendest piiskopkondadest jäigi moodustamata, nii et pole vaja lugejat eksitada. -- Toomas (arutelu) 5. jaanuar 2020, kell 14:26 (EET)Vasta

Parandasin artiklis uuesti: neist tomoses ette nähtud kolmest piiskopkonnast moodustati ainult kaks, etnilistel alustel loodud Narva piiskopkond ei olnud tomoses ette nähtud ning oli vastuolus nii kanoonilise kui riikliku õigusega, aga lõpuks pigistati mõlemal pool selle koha pealt silm kinni. -- Toomas (arutelu) 5. jaanuar 2020, kell 21:53 (EET)Vasta

Lisa teema

[1] L., "Jumal on venelane". Vaba Maa, 28. september 1932, nr. 228, lk. 5.

[2] Lahkhelid ap.-õigeusu kirikus. Sõnumed, 15. september 1932, nr. 211, lk. 1.

[1]

[2]