Armentières

Armentières ([aʁmɑ̃tjɛːʁ]; hollandi Armentiers) on vald Põhja-Prantsusmaal Nordi departemangus Armentièresi kantonis. See kuulub valdade ühendusse Métropole européenne de Lille.

Armentières

Vapp

Pindala 6,3 km² [1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 24 909 (1.01.2019)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 50° 41′ N, 2° 53′ E
Armentières (Prantsusmaa)
Armentières

Linna moto on Pauvre mais fière ('vaene, kuid uhke').

AsendRedigeeri

Armentières asub Belgia piiri ääres, Lille'i linnast loodes, Leie jõe parem kaldal.

AjaluguRedigeeri

 
Armentières (1649)

1668. aastal sai linn Prantsusmaa osaks, ühes enamikuga Prantsuse Flandriast. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kogus Armentières kuulsust, olles "kangalinn". Tööstuslik kudumine, ketramine ja õllepruulimine kasvasid Armentièresis, kasuks oli vee olemasolu.

Armentières kannatas eriti maailmasõdade ajal, kuigi linn sai kaks sõjalist risti (ühe Esimese maailmasõja ja teise Teise maailmasõja eest) ja Auleegioni ordeni. Armentièresis ja selle lähiümbruses on sõjaväekalmistud maailmasõdade ohvrite mälestuspaigad. "Mademoiselle from Armentières" oli populaarne laul liitlassõdurite seas Esimeses maailmasõjas.

Esimese maailmasõja ajal oli linn 1914. aasta oktoobris Armentièresi lahingu paik. 1918. aasta aprillis pommitasid Saksa väed Armentières'i sinepigaasiga. Briti väed olid sunnitud piirkonnast lahkuma, kuid sakslased ei saanud tugeva saaste tõttu kaks nädalat siseneda. Pommitamise tunnistajad väitsid, et pommitamine oli nii tugev, et tänavatel voolas vedel sinep.

RaudteeRedigeeri

 
Armentièresi jaam

Armentièresis on raudteejaam liinil Lille'ist Calais'sse ja Dunkerque'i.

Tuntud inimesiRedigeeri

SõpruslinnadRedigeeri

MälestusmärgidRedigeeri

Armentièresi kellatorn on arvatud UNESCO maailmapärandi mälestusmärkide hulka. Kellatorni, nagu ka lähedalasuva raekoja disainis arhitekt Louis Marie Cordonnier ja need on avatud külastajatele ja turistidele.

ViitedRedigeeri