Arkosoolium

Arkosoolium (ladina keeles arcosolium sõnadest arcus 'kaar' ja solium 'iste', 'troon', hilisantiigi tekstides kasutatud ka sarga tähenduses) on niššhaud, kujult kaarekujulise sillusega seinanišš, mille põhja paigutatakse sarkofaag^[1]. Päritolult juba eelkristlik hilisantiikse seinahaua tüüp^[2]. Tuntuimad eksemplarid paiknevad varakristlikes katakombides ja hauakambrites (cubiculum), aga ka Bütsantsi ja Venemaa keskaegsete kirikute seintes^[3].

Arkosooliume kaunistati sageli maalingutega ja sealt pärineb enamik varakristliku maalikunsti näiteid. Bütsantsi ja Venemaa keskaegses arhitektuuris kohtab arkosooliume eelkõige kloostrikirikutes, kuhu on maetud kloostrite rajajad, väljapaistvad vaimulikud, mõnikord ka valitsejad.

Hilisem kasutus

Arkosooliumi motiivi (sark nišis, mille kohal on kaar) leiab ka renessansiajal, tüüpiliselt näiteks kirikusse maetud väljapaistvate isikute hauatähiste kujunduses. Eestis asuvatest objektidest meenutab seda kujundust Hans Pawelsi kenotaaf Oleviste kiriku välisseinal ("hauanišš" alumises kolmandikus).

Näiteid

Mosaiigiga kaunistatud talakaarne arkosoolium 4. sajandist, kristlikud katakombid Sürakuusas (316.–360. aasta)
Kahe hauaga arkosoolium Domitilla katakombides
Mitme hauaga, maalinguteta arkosoolium katakombides Milose saarel, kasutusel 1.–6. sajandil
Kristliku kiriku varemed arkosooliumidega, umbes 10. sajand, hävinud 13.-14. sajandil. Hersonesos (Sevastopol)
Bütsantsi-aegne freskoga kaunistatud arkosoolium Agia Paraskevi kirikus Kreetal
Niššhaud keskaegsel kalmistul Sarlat-la-Canédas Dordogne'is
Santiago de Compostela piiskopi Lanhoso haud Coimbra Sé Velha kirikus

Vaata ka

Viited

Välislingid

[1] ttps://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=arkosoolium&F=M&C06=et

[2] ttp://www.rdklabor.de/wiki/Arkosol

[3] ttp://www.newadvent.org/cathen/01699a.htm

[1]

[2]

[3]