Apostill
Apostill (vpr. apostiller, lad. postilla) on tunnistus, mis väljastatakse ametlikule dokumendile, mida soovitakse kasutada välisriigis. Apostilliga kinnitatakse, et dokumendile on alla kirjutanud selleks pädev isik. Apostill muudab ühes riigis kehtiva avaliku dokumendi kasutatavaks ka teistes riikides, mis on samuti ühinenud apostilli konventsiooniga.[1]
1. detsembrist 2017 on kasutajatele avatud iseteenindusportaaliga e-apostilliregister.[1]
Apostilli konventsioon muuda
Välisriigi avalike dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise konventsioon on riikide vahel sõlmitud lepe, mille eesmärk on lihtsustada avalike dokumentide kasutamist võõrriikides.[2] Eesti ühines konventsiooniga 2001. aastal. Konventsiooniga ühinenud riikide nimekiri on esitatud Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi kodulehel.[3]
Protseduur muuda
Alates 1. jaanuarist 2010 apostillivad avalikke dokumente Eestis notarid. Apostilli väljastamiseks tuleb notarile esitada taotlus koos apostillimist vajava dokumendiga, ilma dokumendita ei saa notar avaldust menetlusse võtta. Taotlust saab edastada isiklikult, posti teel, e-postiga või iseteenindusportaalis (https://notar.ee/apostill). Kinnitada saab ainult originaaldokumenti või selle ametlikult kinnitatud ärakirja, lisaks ka dokumentide väljavõtteid ja -trükki. Notari kinnitatud dokumentide koopiate ja originaaldokumendi apostilliga kinnitamisel on tulemused erinevad. Notari kinnitatud koopia puhul saab apostilliga kinnitada üksnes selle kinnitanud notari pädevust, mitte dokumendi originaali väljaandja pädevust.[1] Eestis on dokumentide apostilliga kinnitamine paika pandud justiitsministri määrusega.[4]
Apostilli vorm muuda
Apostill on tempel või prinditud vorm, mis koosneb kümnest nummerdatud väljast. Üleval on tekst "APOSTILLE", mille all on sulgudes "Convention de La Haye du 5 octobre 1961" (prantsuse keeles "Haagi konventsioon 5. oktoobrist 1961"). Selleks, et apostill oleks kehtiv, peab pealkiri olema prantsuse keeles (konventsiooni artikkel 4).[2]
Nummerdatud väljadele lisatakse järgmine informatsioon (võib olla välja andva asutuse riigikeeles või mõnes muus keeles):
1. Riik
Selle avaliku dokumendi
2. on allkirjastanud
3. ametikoht 4. kinnitatud….pitseriga/templiga
Kinnitanud
5. kus
6. millal
7. kes
8. nr
9. pitser
10. allkiri [2]
Kõlblikud dokumendivormid muuda
Konventsioon kehtib avaliku dokumendi suhtes, mis on väljastatud ühe konventsiooniga ühinenud riigi territooriumil ja mida soovitakse kasutada teises konventsiooniosalises riigis.[2]
Apostilliga kinnitatakse kõigile nõuetele vastav originaaldokument, selle notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakiri, väljatrükk või väljavõte, mis sisaldab sellele dokumendile allakirjutanud ametiisiku allkirja, ees- ja perekonnanime, ametikohta ning vajadusel ka dokumendi väljaandnud asutuse pitserit.[2]
Konventsiooni järgi on avalik dokument:
- kohtu või kohtuga seotud ametiasutuse või isiku väljastatud dokument.
- haldusdokument
- notariaaldokument
- ametliku dokumendi registreerimist või olemasolu kinnitav või ametlikule dokumendile kinnitatav muu notariaalselt kinnitatud tõend või allkiri.
Konventsiooni ei kohaldata:
- diplomaatilise või konsulaaresindaja väljastatud dokumendi suhtes;
- kaubandus- või tollimenetlusega vahetult seotud haldusdokumendi suhtes.[2]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Notarite koda. (2018). Apostille
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Välisriigi avalike dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise konventsioon. (1961). Riigi Teataja II, 27, 165.
- ↑ Hague conference on private and International law. (2018)
- ↑ Eesti avaliku dokumendi tunnistuse ehk apostille'ga kinnitamise ja kehtetuks tunnistamise kord. (2009). Riigi Teataja L, 89, 1296; Riigi Teataja I, 28.11.2017, 48
Välislingid muuda
- Avaliku dokumendi legaliseerimine Välisministeerium