Anu Kallavus

Eesti alpinist ja astroloog

Anu Kallavus (sündinud 26. detsembril 1956) on eesti alpinist ja astroloog.

Anu Kallavus 1981. aastal
Foto: Jaan Künnap

Ta on Helme Suuki kõrval 1980. aastate tuntumaid naisalpiniste Eestis. Ta on võtnud osa kahe kuuetuhandelise mäe esmatõusust ja tulnud kaljuronimises aastatel 1980–1981 Baltikumi meistriks[1].

Tema juhendamisel hakkas mägironimisega tegelema 1986. aastal Tallinna 2. Keskkooli mägimatkaringis hiljem eesti parimaid alpiniste Tarmo Riga.[2]

Ta on hiljem kirjutanud endast, et alpinism ja kaljuronimine on tema armastus ja kirg, kuid siiski jättis ta 1987. aastal selle harrastuse, et süvenenult tegeleda astroloogiaga – valdkonnaga, mis on saatnud teda kogu tema elu. 1999. aastal lisandus huvi esoteerilise astroloogia vastu.[3]

Haridus- ja töökäik

muuda

Ta lõpetas 1975. aastal Iisaku Keskkooli ja 1981. aastal Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna geograafia erialal.[3]

Ta töötas 18 aastat kooliõpetajana (Tallinna Reaalkool ja Vanalinna Hariduskolleegium). Hiljem töötas ta Tallinna Huvikeskus Kullo loodusklassi juhatajana ja loodusringi juhendajana.[3]

Alpinism

muuda
 
Anu Kallavus 1982. aastal kuuetuhandelist mäge esmavallutamas (Tartu Ülikool 350). Jaan Künnapi foto

Mägironimist hakkas ta harrastama 1975. aastal. Alates aastast 1977 on ta Alpiklubi Firn liige[4]. 1983. aastast osales ta ka mägimatkadel. Tema juhendajad alpinismis olid Kalev Muru ja Jaan Künnap.[1]

Ta on tulnud aastatel 1980–1986 kaljuronimises Eesti meistriks.[1]

Oma kaljuronimise kogemusi on ta hiljem edastanud alpinismikoolides lektorina. Ta on juhendanud noori kaljuronijaid ja juhtinud noorte kaugmatku.[1]

Kuuetuhandeliste esmavallutused

muuda

1982. aastal võttis ta osa Tartu Riikliku Ülikooli 350. aastapäeva auks korraldatud ekspeditsioonist Kesk-Pamiiri Tanõmasi ahelikule. Selle käigus esmavallutati kaks nimeta mäetippu. 6350 meetri kõrgune mägi, mille tippu ronis esimeste seas ka Anu Kallavus, nimetati Tartu Ülikool 350-ks. (Helme Suuk osales samal ajal teise nimeta tipu esmatõusus, mis pärast vallutust nimetati J. F. Parrotiks).[5]

1984. aastal käisid eestlased jälle Pamiiris mäetippe esmavallutamas. 6047 meetri kõrguse nimeta tippu tõusti kolme grupiga erinevatel marsruutidel. Anu Kallavus jõudis tippu 18. augustil Jaan Künnapi grupis (ekspeditsiooni teine naisliige Helme Suuk jõudis tippu päev hiljem Ivo Goldi juhtimisel). Tipp nimetati Tallinna mäetipuks.[5]

Tehniline alpinism

muuda

1986. aastal ronis ta Pamiiri-Alai mäestikus Fani mägedes. Teise eestlannana Helme Suuki järel läbis ta raskuskategooria 5B ("väga raske" vene süsteemis) marsruudi. Koos köiekaaslase Vladimir Vladimirov-Meemaga läbis ta kaks 5B-kaljumarsruuti Maria ja Rudaki mägedel ja 5B kombineeritud marsruudi Maria – Mirali – Adamtaši mägedel.[5]

Matkajuht

muuda
 
Anu Kallavus Mustjala pangal
Foto: Jaan Künnap

Ta on tegutsenud matkajuhina mägedes ja kõrbetes (17 kaugmatka õpilastega alates aastast 1983). Tema juhtimisel käidi Pamiiris, Suur-Kaukasuses, Tian Shanis, Siberis, Koola poolsaare polaarplatoodel, Manggõstau poolsaare kõrbetes, Karakumi ja Kõzõlkumi kõrbetes, Fani mägedes, Valgetes mägedes (Oqtovi ahelik), Näljastepis, Bathyzi kaitsealal (Türkmenistanis), Püreneedes ja Tatrates.[3]

Tunnustus

muuda
  • 1986 – valiti Eesti parimaks alpinistiks[1]

Tsitaat

muuda

Helme Suuk: "Kaljuronimisvõistlustel oli aastaid minu alatine põhikonkurent Anu Kallavus. Ta oli minust palju kiirem ja osavam. Anut võita võisin hea õnne korral ainult väga pikkadel ja rasketel radadel, kus minu eeliseks oli jõud ja vastupidavus. Vahel harva nii ka juhtus."[6]

Isiklikku

muuda

Tal on kaks poega: Marcus (sündinud 1990) ja Mattias Johannes (sündinud 1994).[3]

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Anu Kallavus. firn.ee
  2. Riga, Tarmo. entsyklopeedia.ee
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Endast. anuastro.edicypages.com
  4. Kalle Hansen. firn.ee
  5. 5,0 5,1 5,2 Ülevaade Eesti alpinismi ajaloost. jkalpiklubi.ee
  6. Helme Suuk. firn.ee

Välislingid

muuda