Antwerpeni markkrahvkond

Antwerpeni markkrahvkond (või Antwerpeni mark) koosnes alates 11. sajandist Antwerpeni ja Breda linnu ümbritsevast alast.

PäritoluRedigeeri

Saksa-Rooma riigi keisri Otto II ajal loodi piki Lääne-Frangi riigi piiri (see piir kattus Schelde jõega) mitu marki. Esialgu oli mark piiratud piiriga Schelde jõel, aastal 994 lisas Utrechti Ansfried margile Texuandri.

AjaluguRedigeeri

11. sajandil oli Antwerpeni mark üks Alam-Lotringi hertsogi vasalle. Keiser Heinrich IV andis aastal 1076 margi Bouilloni Godefroyle. Pärast tema surma Akko piiramisel esimeses ristisõjas nimetati markkrahviks Limburgi Hendrik I.

Aastal 1106 ühendati Alam-Lotringi hertsogkond ja Antwerpeni markkrahvkond. Pärast seda, kui keiser Heinrich VI aastal 1190 Schwäbisch Halli riigipäeval hertsogkonna kaotas, jäid alles vaid selle tiitlid ja need anti Brabanti hertsogile.

KoosseisRedigeeri

Markkrahvkond koosnes (pärast Breda kaotamist) Antwerpeni, Herentalsi ja Lieri linnadest ning Arkeli, Rijeni, Geeli, Zandhoveni, Turnhouti ja Hoogstrateni kvartalitest.

Antwerpeni markkrahvidRedigeeri