Antotsüaniinid

Antotsüaniinid ehk antotsüaanid on flavonoidide klassi kuuluvad vees lahustuvad pigmentained. Need pigmendid on antotsüanidiinide glükosiidid. Iga antotsüaniin koosneb kolmest osast: hüdroksüülitud tuumast (aglükoon), sahhariidkomponendist ja vastasioonist. Sahhariidideta antotsüaniinide analooge kutsutakse antotsüanidiinideks või lihtsalt aglükoonideks. Põhilised taimedest leitud aglükoonid on tsüanidiin, peonidiin, delfinidiin, petunidiin, malvidiin ja pelargonidiin. Tsüanidiin-3-glükosiid on enim esinev antotsüaniin taimedes.[2] Praeguseks on loodusest leitud üle 600 erineva antotsüaniini.[3]

Antotsüaniinid on antotsüanidiinide glükosiidid, selline on nende põhiline keemiline struktuur
Hibiscus sabdariffa punane värvus tuleneb nende rikkalikust antotsüaniinide sisaldusest[1]
Punapeedis on palju antotsüaniine

Olenevalt pH-st, temperatuurist, valgusest ja antotsüaniini struktuurist võivad need pigmendid värvuselt olla punased, lillad või sinised. Antotsüaniine leidub looduslikult paljudes lilledes ja köögi- ning puuviljades. Antotsüaniinide rikkad on näiteks mustikad, mustad sõstrad ja punased sõstrad, kirsid, viinamarjad, jõhvikad, maasikad, õunad ning pirnid[4]. Köögiviljadest näiteks punapeet, baklažaan, punane kapsas ja must porgand.[2][5]

Hariliku kukerpuu (Berberis vulgaris) punased marjad on antotsüaniinide rikkad[6]

Antotsüaniinide kõik funktsioonid taimes pole veel täpselt teada. Nende pigmentide esinemine viljades ja õites meelitab ligi tolmeldajaid ning aitab kaasa seemnelevikule. Arvatakse, et antotsüaniinid aitavad taimedel toime tulla stessiga, mida põhjustavad näiteks UV-kiirgus või patogeenid.[7]

Kasutus

muuda

Antotsüaniine peetakse eelkõige tugevateks antioksüdantideks, millel on võime kehas siduda vabu radikaale. Lisaks on neil antimikroobsed ja põletiku- ning vähivastased omadused. Antotsüaniididele on omistatud veel palju erinevaid tervist parandavaid toimeid, näiteks kaitsevad nad närvirakke, parandavad nägemist ja aitavad võidelda haiguste vastu.[2]

Antotsüaniinid on ka väga head looduslikud värvaineid. Võrreldes sünteetiliste värvainetega on antotsüaniidid tervislikumad ja selle tõttu leiavad laialdast kasutust ka toiduainetetööstuses.[2][8]

Viited

muuda
  1. "Anthocyanin – Rich Red Dye of Hibiscus Sabdariffa Calyx Modulates Cisplatin-induced Nephrotoxicity and Oxidative Stress in Rats". National Library of Medicine. Vaadatud 28. juulil 2023.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Hock Eng Khoo, Azrina Azlan, Sou Teng Tang (13. august 2017). "Anthocyanidins and anthocyanins: colored pigments as food, pharmaceutical ingredients, and the potential health benefits". Food Nutr Res. 2017; 61(1): 1361779.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  3. Ramos, Patricio. Herrera, Raúl. Moya-León, María. "Handbook of Anthocyanins. Anthocyanins: Food sources and benefits to consumer´s health". Nova Science Publishrs, Inc.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  4. Holly Reiland, Joanne Slavin (23. november 2015). "Systematic Review of Pears and Health". Nutrition Today. Vaadatud 18.10.2022.
  5. Portillo, Germán (23. september 2017). "Kõik, mida peate teadma musta porgandi kohta". Jardineria On. Vaadatud 28. juulil 2023.
  6. Bakmohamadpor, Mostafa; Javadi, Afshin; Azadmard-Damirchi, Sodeif; Jafarizadeh-Malmiri, Hoda (1. märts 2021). "Effect of barberry (Berberis vulgaris) fruit powder on the quality and shelf life stability of puffed corn extrude". NFS Journal (inglise). 22: 9–13. DOI:10.1016/j.nfs.2020.12.004. ISSN 2352-3646.
  7. Neill, Samuel Oliver (2002). "The functional role of anthocyanins in leaves". The University of Auckland.
  8. "The power of purple". www.k-state.edu. Vaadatud 28. juulil 2023.