Annoboni keel

Annoboni keel (omakeelne nimetus fá d'Ambô või fla d'Ambu või fa d'Ambu) on portugali kreoolkeel, mida kõneldakse põhiliselt Ekvatoriaal-Guineas Annobóni saarel.

Kõnelejate arv oli 2010. aasta andmetel Ekvatoriaal-Guineas 5000[1](1999. aasta andmetel 2500 (Annobóni saarel 2000, Bioko saarel Malabos 500 Annobónilt väljarännanute järglast, mujal üksikud), maailmas kokku 3100 (seda kõneldakse veel Hispaanias)). Kõnelejad on põhiliselt Angola päritolu aafriklaste, hispaanlaste ja portugallaste segaverelised järeltulijad.

Keele kood on standardi ISO 639-2 järgi cpp (muud portugali keele põhised kreoolkeeled) ja standardi ISO 639-3 järgi fab.

PäritoluRedigeeri

Seda keelt kõnelesid algselt portugallaste ja peamiselt São Tomé saarelt ja Angolast Annobóni saarele toodud orjataride järeltulijad. Seetõttu sisaldab ta portugali ja forro keele elemente.

Keelele on mõju avaldanud ka Fernando Póo inglise kreoolkeel.

Keele iseloomustusRedigeeri

Annoboni keel sarnaneb forro keelega. Keele ehitus langeb kokku forro keele ehitusega. Sõnavara langeb kokku 62,5% ulatuses.

Kui Annobón läks Hispaania valdusse, laenas ta muuhulgas hispaanlastega sõlmitud segaabielude tõttu hispaania sõnu, mis moodustavad sõnavarast 10%. Hispaania ja portugali keele sarnasuse tõttu ei ole siiski kõikidel juhtudel võimalik vahet teha portugali keelest pärit sõnade ja hispaania laenude vahel.

Keelele on iseloomulikud vokaalharmoonia ja toonisandhi. Võib-olla on olemas lühikeste ja pikkade vokaalide opositsioon.

Arvsõnaline täiend järgneb põhisõnale. Ka määrsõnaline täiend järgneb põhisõnale. Seda peetakse bantu substraadi mõjuks.

NäitedRedigeeri

MurdedRedigeeri

Annobóni saarel ja Bioko saarel kõneldava keele vahel on väikesed erinevused.

StaatusRedigeeri

Annoboni keelel ei ole kuskil ametliku keele staatust. Nagu mujalgi Ekvatoriaal-Guineas, on Annobóni saarel ametlikuks keeleks hispaania keel, mida kasutatakse halduses ja hariduses.

Nii Annobónil kui ka Malabos on keel kasutusel kõigil elualadel, välja arvatud haldus ja haridus.

Keele kasutamine on seotud kultuurilise identiteedi ja grupisolidaarsusega.

Malabos õpivad paljud annoboni keele kõnelejad hispaania keelt, Annobónil õpitakse hispaania keelt vähem. Annobóni naised hispaania keelt hästi ei oska.

Bioko saarel õpivad paljud Fernando Póo inglise kreoolkeelt.

Katoliiklaste liturgiline keel on portugali keel.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri