Annaato
Annaato (tekstiilivärvina ka orlean) on oranžpunane maitseaine ja värvaine, mida saadakse värvibiksa (Bixa orellana) seemnekestadest. Vürtsina on teda kirjeldatud kergelt piprasena, õrna muskaatpähklimaitsega.
Rahvusvahelises värvainete indeksis on annaato tähistega C.I. NO4 (Natural Orange 4) ja C.I. 75120, toidulisaainena on ta tuntud numbriga E160b (dubleeriva numbriga C.I. Food Orange 4, eesti keeles oranž toiduvärv 4[1]).
Etümoloogia muuda
Sõna "annaato" on mugandus kariibikeelsest sõnast annatto[2]. Nimetus "orlean" on mugandus värvibiksa ladinakeelsest liiginimest B. orellana (nimetatud Francisco de Orellana järgi), mis on eesti keelde jõudnud tõenäoliselt saksa keele kaudu (taime üks nimetusi Orleanstrauch, värvaine Orlean-Paste, Orleangelb)[3][4].
Lõngade värvimiseks kasutatud poevärv annaato on eesti keelde andnud saksa keelest mugandatud värvinimetused orleanikollane, ordenikollane, ordenipunane, ort jne, mis tähistavad oranži värvust[5].
Ajalugu muuda
Värvibiksa kasvab troopilistes piirkondades Mehhikost Brasiiliani. Arvatavasti kasutasid kohalikud elanikud teda algselt mitte toidu juures, vaid värvi saamiseks keha kaunistamiseks rituaalsetel eesmärkidel (mõnel rahval Brasiilias on see traditsioon tänini säilinud), päikesekaitseks, putukate peletamiseks, aga samuti rahvapärases meditsiinis. Annaatovärvi on kasutatud ka 16. sajandil Mehhiko käsikirjade koloreerimiseks[6].
Annaato on olnud traditsiooniline tekstiili- ja toiduvärv Ladina-Ameerikas, Kariibi mere saartel ja Filipiinidel alates 16. sajandist (Aasiasse viisid selle Hispaania ja Portugali meresõitjad). Kõigis neis piirkondades on annaatol kohalikud nimetused ning see on jõudnud värvaine ja vürtsina kokandusse ka väljaspool Ameerikat.
Värvaine muuda
Annaato värv tuleb mitmest karotenoidsest pigmendist, olulisimad neist on biksiin ja norbiksiin, mis sisalduvad seemnete punakas vahajas kattes. Maitseaine valmistatakse seemnete jahvatamisel pulbriks või pastaks. Samuti võib värv- või lõhnaaine osaliselt ekstaheerida seemnetest kuuma vee, õli või rasva sisse, misjärel see lisatakse toidule.
Kasutamine muuda
Annaatot kasutatakse värvainena kosmeetikas (näiteks huulepulkade värvainena[7]), kokanduses, toiduainetetööstuses, kunstitarvete pigmentide ja lõngade ning muude tekstiilide värvimisel.
Toiduvärvina annab tootele omase värvuse ning hoiab ära võimaliku värvuse kao valguse, temperatuuri ja õhu mõjul. Osal sööjatel võib tekitada allergianähte[8].
Õlivärvipigmendiks või tindile segatuna annab hästi katva, aga vähese valguskindlusega ereda oranžpruunika kuni kuldkollase värvi[9].
Tekstiilivärvina kasutati orleanikollase, ordenikollase[10][11] nimetuse all siidi ja villa värvimiseks 19. sajandini, kuni odavamad ja valguskindlamad aniliinvärvid selle välja tõrjusid. Erinevate peitsidega saadi oranžpunane või kollane värv, peitsidena kasutati tina- ja alumiiniumisoolasid. Venemaal värviti sellega 17.–19. sajandil puuvilla[12].
Viited muuda
- ↑ Toidus lubatud lisaainete suhtes esitatavate nõuete ning nõuetekohasuse kontrollimiseks analüüsimise meetodite kinnitamine. – Riigi Teataja 1999, 63, 639
- ↑ Annatto. – en.wiktionary.org
- ↑ Orleanstrauch, Annattostrauch, Bixa orellana. – Färberpflanzen. Mediendatenbank Biologie
- ↑ G. W. Bischoff. Lehrbuch der Botanik: Allgemeine Botanik II. 1836
- ↑ V. Oja. Värvid rahvakeeles. – Oma Keel, 1, 2001
- ↑ M. E. Haude. Identification and Classification of Colorants Used During Mexico's Early Colonial Period. – The Book and Paper Group Annual, Vol 16, 1997, The American Institute for Conservation
- ↑ "K. Kaur. Jaanuaris saab botaanikaaias näha viljunud huulepulgapuud. – Uudised, Tallinna Botaanikaaed". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. detsember 2018. Vaadatud 18. detsembril 2018.
- ↑ E160b - Annaato, biksiin, norbiksiin. – E-ained. Toidutare
- ↑ http://www.artiscreation.com/orange.html#.XBjIXGgzaUl
- ↑ http://www.folklore.ee/kp/lp/2014/Vilja_Oja.pdf
- ↑ Meeli Sedrik: veel ühest kannikesesinisest. - Emakeele seltsi aastaraamat 59, lk 235, 238. 2013
- ↑ "Eve Järvoja. Välismaised värvained. - Renovatum anno 1991" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2018. Vaadatud 18. detsembril 2018.