See artikkel räägib jõest; laeva kohta vaata artiklit Amuur (laev)

Amuur (vene keeles Амур, hiina keeles 黒竜江, traditsioonilises kirjas 黑龍江 (Heilong Jiang (Hēilóng Jiāng); 'musta draakoni jõgi'), mongoli keeles Хара-Мурэн ('must jõgi'), mandžu keeles ᠰᠠᡥᠠᠯᡳᠶᠠᠨ ᡠᠯᠠ (sahaliyan ula; 'must jõgi'), nanai keeles Даи Мангбо (Dai Mangbo; 'suur jõgi'), nivhi keeles La) on Kaug-Idas asuv jõgi.

Amuur
Lähe
Suue
Valgla pindala 1 855 000 km² Muuda Vikiandmetes
Pikkus 2824 km Muuda Vikiandmetes
Kaart
Amuur Venemaa ja Hiina piiril

Ta on Venemaa ja Hiina piirijõgi.

Lähe ja suue muuda

Amuur saab alguse Arguni ja Šilka jõe liitumisel Moguhe küla juures Hiina ja Venemaa piiril. Neist kahest veerikkam on Šilka ning pikem on Argun.

Jõgi suubub Amuuri limaani Amuuri-äärse Nikolajevski lähedal. Amuur suubub Ohhoota ja Jaapani mere piirile. Kumba merre ta siis suubub, selle kohta on arvamusi erinevaid. Suure nõukogude entsüklopeedia järgi suubub ta Jaapani merre.

Kulg muuda

Amuuri jõe saab jagada kolmeks umbes võrdse pikkusega osaks: ülemjooksuks Arguni ja Šilka ühinemiskohast Zeja suudmeni (883 km, keskmine voolukiirus 5,3 km/h), keskjooksuks sealt kuni Ussuuri jõe suudmeni (975 km, keskmine voolukiirus 5,5 km/h) ning alamjooksuks seal mereni (966 km, keskmine voolukiirus 4,2 km/h.

Vooluhulk muuda

 
Amuuri vooluhulk Komsomolskis Amuuri ääres

Suudmes on Amuuri aastane vooluhulk üle 11 tuhande m³/s. Ta on sellega Venemaa jõgede seas Jenissei, Leena ja Obi järel neljandal kohal. Bogorodskojes on aasta keskmine vooluhulk 10 300 m³/s.

Kliima ja taimestik muuda

Aastane sademete hulk jõe kallastel on kõige väiksem lähtes (250–300 mm) ja kõige suurem suudme lähedal Sihhote-Alini jalamil (750 mm).

Amuur voolab läbi poolkõrbe, stepi, metsastepi ja taiga.

Pikkus ja valgla muuda

Amuuri pikkus (koos Šilka ja Ononiga) on 4444 km, Šilka ja Arguni suudmest 2824 km, Herleni lähtest Arguni kaudu Amuuri suudmeni on koguni 5052 km.

Valgla suurus on 1 855 000 km² ning sellega on Amuur Venemaal Jenissei, Obi ja Leena järel neljandal ja maailmas kümnendal kohal. Valglast kuulub Venemaale 54%, Hiinale 44,2% ja Mongooliale 1,8%.

Linnad muuda

Suured jõe ääres asuvad linnad on Blagoveštšensk, Heihe, Habarovsk ja Komsomolsk Amuuri ääres.